Lääne luureagentuuride esindajad usuvad, et Venemaa eriteenistused on asunud aktiivselt kavandama pommirünnakuid, süütamisi ja infrastruktuuri kahjustamist kõikjal Euroopa territooriumil nii oma töötajate kui ka koha pealt värvatute abil, kirjutas Financial Times.

FT on näinud kolme Euroopa riigi luureandmete hinnanguid, mis annavad tunnistust Venemaa senisest veelgi agressiivsematest ja koordineeritumatest jõupingutustest sabotaažiaktide läbiviimiseks. Samas ei paista Venemaa olevat mures ka tsiviilisikute surma- või vigasaamisest sabotaažis, vahendas leht.

Luureametnikud räägivad ohust üha jõulisemalt, püüdes tõsta oma riikides valvsust, märkis FT. Valitsused ei pea olema mitte üksnes valvel, vaid ka valmistuma võimalikuks kahjuks, lisasid luureametid.

"Me hindame, et [Vene] riigi juhitavate sabotaažiaktide ohu märkimisväärset suurenemist," ütles Saksamaa põhiseaduse kaitse föderaalbüroo (BfV) juht Thomas Haldenwang aprillis.

Haldenwang rõhutas siis, et Venemaa tunneb end mugavalt Euroopa pinnal "suure kahjupotentsiaaliga" operatsioone korraldades.

Üks kõrge Euroopa ametnik ütles, et NATO riikide julgeolekuteenistuste kaudu edastatakse teavet "selgete ja veenvate Venemaa pahategude" kohta, mis on koordineeritud ja ulatuslikud. Ta lisas, et on aeg "teadlikkust tõsta ja keskenduda" Venemaa agressiooni ohule Euroopa pinnal.

Üks luureametnik sõnas, et Moskva sabotaažipüüdlusi ei tohiks vaadelda teistest operatsioonidest eraldatuna. Ta lisas, et Venemaa suurenenud aktiivsus peegeldab soovi avaldada maksimaalset survet kõikjal.

Ta ütles, et Venemaa valitseja Vladimir Putin tunneb end praegu "julgustatuna" ja püüab Euroopas piire mitmes valdkonnas võimalikult kaugele suruda, seda nii desinformatsiooni levitamisel, sabotaaži kui ka häkkimise korraldamisel.

Norra julgeolekuteenistus (PST) avalikustas reedel, et tabas Lääne-Norras töötavad Vene luureagendid, mis võib tähendada, et Venemaa võib ette valmistada sabotaažiakte kriitilises infrastruktuuris.

Lisaks peeti hiljuti Saksamaal kinni kaks vene päritolu sakslast, keda kahtlustatakse võimaliku sabotaaži sihtmärkide otsimises selliste objektide vastu, mis on seotud Saksamaa toetuse andmisega  Ukrainale.

FT toob ka välja, et märtsis kustutasid Briti tuletõrjujad põlengu Londoni lähistel ühes tööstuspiirkonnas süttinud laos, mis kuulus Ukraina ettevõtjatele. Kahtlustati süütamist.

Aprillis esitasid Briti võimud süüdistuse kahele Ühendkuningriigi kodanikule süütamise plaanis ja koostöös Vene luureteenistustega. Ühel meestest olid väidetavalt sidemeid Vene erasõjakompaniiga Wagner.

Lisaks on rünnakuid ja sabotaažiakte täheldatud veel ka Tšehhis, Rootsis ja Eestis, märkis Financial Times. Eesti puhul toodi välja siseministri auto ründamine. Rootsis ja Tšehhis on kahtlused Venemaa osalusest rongiliikluses toimunud segaduste korraldamisel.

Financial Timesi intervjueeritud Euroopa ametiisik ütles lehele, et oleks aeg keskenduda Venemaa rünnakuohule Euroopa pinnal. Tema kinnitusel on ka NATO teadlik Venemaa sabotaažikatsetest Venemaal.  

Soome Tampere ülikooli rahvusvahelise poliitika professor Pami Aalto ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et Euroopa riigid ei ole siiani täielikult aru saanud Venemaa püüdlustest laiendada Ukrainas peetavat sõda ka mujale Euroopasse.

Aalto sõnul ei ole Euroopa soovinud käsitleda Venemaa agressioonisõda Ukrainas rahvusvahelise julgeoleku teemana, mis puudutab ka lääneriike. Tema hinnangul on lääneriikide liidrite vaade olukorrale siiski muutumas.

"Vähehaaval on hakanud ilmnema väiksed märgid, et lääneriigid on hakanud sõja suhtes rohkem vastutust võtma. Aga me oleme siiski veel kaugel ideaalist," ütles professor.