GCHQ direktor Anne Keast-Butler ütles Birminghamis toimunud küberjulgeolekuekspertide konverentsil, et tema juhitava agentuuri hinnangul kavatseb Moskva minna kaugemale kui rünnakud lihtsalt küberruumis, vahendas väljaanne The Telegraph.

GCHQ on üha enam mures Venemaa luureteenistuste ja nendele lähedal seisvate gruppide vaheliste sidemete pärast, mis võivad korraldada küberrünnakuid, aga võimalik, et ka füüsilist jälgimist ja sabotaažioperatsioone, rääkis luurejuht konverentsil CyberUK.

Keast-Butler, kes on agentuuri 105-aastase ajaloo jooksul esimene naine, kes seda juhib, ütles, et Moskva kasvatab ja inspireerib küberründajate rühmitusi ning mõnel juhul koordineerib ilmseid füüsilisi rünnakuid lääne vastu.

Venemaad on pikka aega süüdistatud lääne organisatsioone ründavate küberkurjategijate jõukude kaitsmises, võimaldades neil suhteliselt karistamatult keerukaid häkkimisrünnakuid korraldada.

Eelmisel nädalal avalikustasid Briti võimud, et ettevõtetelt sadu miljoneid välja pressinud lunavararühmituse LockBit taga on Venemaa kodanik Dmitri Horošev. Nii näiteks langes Ühendkuningriigi postiteenistus Royal Mail eelmisel aastal LockBiti rünnaku ohvriks, kui Venemaal tegutsev jõuk halvas teenistuse võime saata kirju ja pakke välismaale. Enne seda võttis LockBit sihikule ka Londonis noteeritud automüügiettevõtte Pendragon, nõudes selle arvutite avamise eest 60 miljoni naela suurust lunaraha.

Venemaa luureteenistuste üha agressiivsematest plaanidest kirjutas ERR ka 5. mail, kui vahendas Financial Timesis avaldatud ülevaadet Euroopa julgeolekuagentuuride murest, et Venemaa kavandab sabotaaži kõikjal Euroopas.  

Hiina oht üha suurem

Vaatamata Venemaa kasvavale ohule ütles Keast-Butler, et Hiina võtab Briti signaalluure agentuurilt rohkem ressursse kui ükski teine riik.

Hiina on Ühendkuningriigile suurim oht, kujutades endast tõelist ja kasvavat küberriski, rõhutas ta.

Kuigi Ühendkuningriik on avatud koostööle Hiinaga valdkondades, mis on vastastikku kasulikud nagu kliimamuutuste ohjeldamine või tehisintellekti ohutus, märkis Keast-Butler, et Hiina Rahvavabariik on märkimisväärne oht rahvusvahelistele normidele ja väärtustele.

Hiina püüab kujundada ülemaailmseid tehnoloogiastandardeid enese kasuks ja soovib kinnitada oma domineerimist järgmise 10–15 aasta jooksul, rääkis luurejuht.

GCHQ juhi hoiatus tuli mõni päev pärast seda, kui selgus, et Pekingile süüks pandavas rünnakus häkiti Briti kaitseministeeriumi personaliandmetesse ja selle käigus sattusid ohtu 270 000 praeguse ja endise sõjaväelase palgaandmed.

USA valitsus on süüdistanud Hiinat ulatuslikes jõupingutustes tungida oma kriitilisse infrastruktuuri Volt Typhooniks nimetatud häkkimisrühmituse kaudu. Ühendriikide ametnikud usuvad, et rühmitus on püüdnud tungida ka vee-ettevõtete, elektrivõrke ja transpordisüsteeme juhtivate ettevõtete võrkudesse, paigutades sinna küberdiversiooni vahendid, mida saab konflikti korral käivitada.

Valge Maja riiklik küberdirektor Harry Coker, kes esines ka CyberUK-l, hoiatas, et Hiina võib konflikti korral kasutada oma eelseadistatud häkkimisressursse, et hävitada kriitilist tsiviiltaristut, et takistada USA liikuvust.

Ka GCHQ kübervaldkonna haru tegevjuht Felicity Oswald hoiatas oma esinemises konverentsil selle eest, et Hiina kavatseb hoida oma võimet ohustada vajadusel lääneriikide olulisi võrke. "Ja see on hoiatus, mida Ühendkuningriigi oluliste teenuste pakkujad ei saa endale lubada eirata," tõdes ta.