Oluline esmaspäeval, 6. mail kell 20.55:

 - Venemaa korraldab tuumaõppuse Ukraina piiri lähedal;

- ISW: Venemaa paigutab Harkivi ründamiseks vägesid ümber;

- Ukraina sõjaväeluure hävitas Krimmis Vene kiirkaatri;

- Venemaa: Ukraina droonirünnakus Belgorodile hukkus kuus ja sai vigastada 35 inimest;

- Saksa relvatootja tarnib Ukrainale 2024. aastal sadu tuhandeid mürske;

- Vene väed ründasid ööl vastu esmaspäeva Sumõ energiataristut;

- Ukraina: Venemaa korraldas pühapäeval kaks raketi- ja 120 õhulööki;

- Pühapäeval hukkus Ukraina andmetel üle tuhande Vene sõduri.

Leht: NATO tõmbas Ukraina sõjaga seoses kaks punast joont

Itaalia ajalehe La Repubblica teatel tõmbas NATO Ukraina sõjaga seoses kaks punast joont, mille ületamise korral võib lääs viia oma väed Ukrainasse. Operatiivplaani vägede saatmiseks pole tehtud. Leht ei täpsusta, milliste allikate põhjal see informatsioon pärineb, vahendas Iltalehti. 

Esimene punane joon oleks olukord, kus Venemaal õnnestub Ukraina kaitseliinidest läbi murda ja sõjaga liitub kolmas riik, nagu Valgevene. Teine punane joon oleks Venemaa sõjaline provokatsioon Balti riikide või Poola vastu või rünnak Moldova vastu.

La Repubblica teatel on Euroopa mures Venemaa edasitungi pärast Donbassi piirkonnas.  Venemaa teatas hiljuti taas mitme küla vallutamisest. Samuti jätkab Venemaa Ukraina energiataristu ründamist. 

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles esimest korda juba veebruaris, et ei välista lääneriikide vägede saatmist Venemaa sõjalist agressiooni tõrjuvasse Ukrainasse ning on seda hiljem uuesti korranud, viimati selle nädala ajakirjas The Economist. Samas pole Macron mingeid punaseid jooni tõmmanud. Teised lääneriigid on seni välistanud vägede saatmise Ukrainasse. 

Venemaa ähvardas rünnata ÜK sõjalisi sihtmärke Ukrainas ja kaugemalgi

Moskva teatas esmaspäeval, et võib rünnata Briti sõjalisi sihtmärke Ukrainas, aga ka mujal, kui Kiievi vägi kasutab Londonilt saadud kaugmaarakette Venemaa ründamisel.

Venemaa välisministeeriumi kohaselt kutsusid nad Suurbritannia suursaadiku Moskvas Nigel Casey vaibale ja hoiatasid teda, et Moskva vastus Ukraina rünnakutele, milles kasutatakse Briti relvi, Venemaa territooriumi vastu, võib olla ükskõik milline Ühendkuningriigi sõjaline rajatis või tehnika Ukraina maa-alal ja kaugemalgi.

Zelenski palus raadal pikendada sõjaseisukorda ja üldmobilisatsiooni

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi ülemraadale ettepaneku pikendada sõjaseisukorda ja üldmobilisatsiooni.

Eelnõu seletuskirja kohaselt tegi Zelenski ettepaneku pikendada mõlema kestust alates 14. maist 90 päeva võrra.

Sõjaseisukord ja üldmobilisatsioon on Ukrainas kehtinud alates 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas täiemahulist sõda.

Venemaa korraldab tuumaõppuse Ukraina piiri lähedal

Venemaa kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et korraldab sõjalise õppuse, mis hõlmab harjutusi taktikaliste tuumarelvadega.

"Õppuste käigus harjutatakse mittestrateegiliste tuumarelvade ettevalmistamist ja kasutamist," teatas ministeerium avalduses.

Kaitseministeerium teatas, et käsu õppuse korraldamiseks andis Venemaa president Vladimir Putin.

Õppuse eesmärk on tagada Venemaa territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus "vastuseks teatud lääne ametnike provokatiivsetele avaldustele ja ähvardustele Vene Föderatsiooni vastu", teatas Venemaa kaitseministeerium.

Õppustel osalevad Lõuna sõjaväeringkonna raketiüksused ja mereväeüksused.

ISW: Venemaa paigutab Harkivi ründamiseks vägesid ümber

Venemaa paigutas Kurski oblastisse 76. õhudessantdiviisi pataljoni ning väidetavalt valmistub Venemaa ette ka Leningradi sõjaväeringkonna põhjavägesid tegutsema peamiselt Belgorodi ja Harkivi suunal.

"Vene vägi koondas Belgorodi oblastisse üle 31 000 ja Brjanski oblastisse üle 8000 sõjaväelase," ütles ISW 5. mai ettekandes.

Samas usuvad analüütikud, et Venemaa põhjaväed ei suuda Harkivi vallutamiseks edukat pealetungi teha.

"ISW usub jätkuvalt, et Vene sõjaväel puuduvad linna vallutamiseks vajalikud jõud, kuid Venemaa pealetung Harkivile ja Sumõle tõmbab Ukraina väe eemale rinde teistest olulistest osadest," märkis ISW.

Ukraina sõjaväeluure hävitas Krimmis Vene kiirkaatri

Ukraina väed hävitasid 6. mail Krimmis Venemaa sõjaväe kiirkaatri, teatas Ukraina sõjaväeluure (HUR).

Kaater hävitati väidetavalt mitmeotstarbelise meredrooniga Magura V5

"Kuivõrd hirm Ukraina rünnakute ees sunnib okupante viima suuri Musta mere laevastiku laevu varjule poolsaarest eemale, jätkub lahingutegevus kiirete manööverdusvõimeliste Vene sõjalaevade kallal, mis viibivad Ukraina Krimmi territoriaalvetes ebaseaduslikult," seisis sõjaväeluure avalduses.

Sõjaväeluure meenutas, et Magura V5 meredroonide abil hävitati juba Vene laevad Tsezar Kunikov, Ivanovets, Sergei Kotov, Akula ja Serna ning kannatada sai Ivan Hurs.

Vene võimud: Ukraina droonirünnakus Belgorodile hukkus kuus ja sai vigastada 35 inimest

Ukraina droonirünnakus Venemaal Belgorodi oblastis sai surma kuus ja vigastada 35 inimest, ütles piirkonna kuberner Vjatšeslav Gladkov esmaspäeval, vahendas Reuters.

Belgorodi piirkond asub Edela-Venemaal Ukraina piiril.

Gladkovi sõnul tabas Ukraina droonilöök Berjozovka küla lähedal kahte bussi, mis viisid inimesi tööle.

Kuberner ütles, et ühe inimese seisund on raske ja ka kaks last said rünnakus kergemaid vigastusi.

Saksa relvatootja tarnib Ukrainale 2024. aastal sadu tuhandeid mürske

Saksa relvatootja Rheinmetall tarnib Ukrainale 2024. aastal sadu tuhandeid mürske, sealhulgas 100-kilomeetrise laskeulatusega suurtükimürskude prototüüpe, ütles Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger.

Papperger ütles, et Rheinmetall kavatseb sel aastal saata Ukrainasse sadu tuhandeid suurtükimürske. Tarned hõlmavad ka kaugmaa mürskude prototüüpe, mis suudavad tabada sihtmärke 100 kilomeetri kauguselt, vahendas Saksa väljaanne Handelsblatt.

Rheinmetall keskendub suuresti suurtükiväe mürskude tootmisele, ütles Papperger. Enne Venemaa täiemahulist sissetungi tootis firma aastas umbes 70 000 mürsku. Sel aastal loodab ettevõte toota 700 000.

Rheinmetall on üks Euroopa suurimaid relvafirmasid, piirkonnas aga kasvab nõudlus relvade ja laskemoona järele.

Hiljuti avas Rheinmetall ka uue laskemoonatehase, et Saksamaa saaks toota rohkem laskemoona. See võimaldab Berliinil suurendada laskemoonatarneid Ukrainasse. 

30. aprilli öösel süütasid Saksamaa vasakradikaalid Rheinmetall juhi Armin Pappergeri suvekodu.

Vene väed ründasid ööl vastu esmaspäeva Sumõ energiataristut

Vene väed korraldasid ööl vastu 6. maid Sumõ oblastis droonirünnaku, mille sihtmärgiks oli piirkonna energiataristu, teatas oblasti sõjaväeadministratsioon.

Ukraina õhujõud teatasid kohaliku aja järgi kesköö paiku droonirünnakust Sumõ oblastile. Varsti pärast seda teatas kohalik meedia, et oblasti osas piirkondades kadus elekter ja kraanivesi.

Tunni jooksul teatas Sumõ sõjaväeadministratsioon, et Venemaa on sooritanud õhurünnakuid Sumõ oblasti energiaobjektidele ning käimas on taastamistööd.

Kohalikud võimud teatasid, et kriitilise tähtsusega infrastruktuurirajatised, sealhulgas veevarustus ja haiglad, viiakse üle varutoitele.

Ukraina: Venemaa korraldas pühapäeval kaks raketi- ja 120 õhulööki

Ukraina kindralstaap teatas esmaspäeval hommikul, et pühapäeval toimus Ukrainas 125 lahingukokkupõrget

Venemaa korraldas kaks raketi- ja 120 õhulööki. Samuti tulistas Venemaa 89 korda mitmikraketisüsteemist. Rünnakute tagajärjel on Ukraina tsiviilelanike seas hukkunuid ja haavatuid.

Rohkem kui 120 paika olid suurtükitule all Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Pühapäeval õhtul ründasid Vene okupandid taas droonidega Ukrainat, kasutades 13 Shahed-drooni. Ukraina õhukaitsejõud hävitasid neist 12 tükki, teatas staap.

Pühapäeval hukkus Ukraina andmetel üle tuhande Vene sõduri

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

- elavjõud umbes 475 300 (võrdlus eelmise päevaga +1040);

- tankid 7380 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 14 213 (+34);

- suurtükisüsteemid 12 250 (+38);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1057 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 791 (+1);

- lennukid 349 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 9683 (+47);

- tiibraketid 2148 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 16 477 (+59);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2008 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.