2021. aastal algatas Tartu linnavolikogu Lossi tänav 22 ja Lossi tänav 24 kruntide detailplaneeringu. Detailplaneeringu algatamine tulenes ESK Grupp OÜ ettepanekust määrata mõlema krundi kasutamise otstarbeks ärimaa. Ettevõtte soov on Toomemäe pargi äärealal asuvatele kruntidele ehitada kaks uut hoonet.

"Kuna tegemist on atraktiivse kesklinna piirkonnaga, siis eelkõige on ta äri- ja teeninduspind. Minu vaatest võiksid seal olla külaliskorterid ja 25 protsendi ulatuses on siis avalikkusele suunatud teenindus- või kaubanduspinnad, just nimelt selline keskkond, kus linnainimene saab mõnusalt oma aega veeta," rääkis ettevõtja Elmo Somelar.

Lossi tänav 24 ehitisealune pind on 230 ruutmeetrit, Lossi tänav 22 hoone alune ehitisealune pind aga 380 ruutmeetrit. Üldplaneeringust tulenevalt võib Tartu vanalinna muinsuskaitsealas asuvatele kruntidele ehitada maksimaalselt kolme korrusega hooned. Samas ei luba üldplaneering kruntidele luua majutusasutusi ja büroosid, ütles Tartu abilinnapea Elo Kiivet.

"Täna on siis ette nähtud segahoonestus, klassikaline, et allkorrusel võiks olla äri ja üleval korterid," selgitas abilinnapea.

Lossi 22 krundil ei asu praegu ühtegi hoonet. Lossi 24 krundil on ühekorruseline nõukogude ajal ehitatud büroohoone, mida lammutada ei tohi, lisas Kiivet.

"Lossi tänav 24 olemasolev hoone säilib, seda saab siis korda teha, kaasajastada ja uus hoone tuleb siis sinna kõrvale niimoodi, et nad on külge pidi koos Lossi tänav 22 kinnistule. Uus hoone ei tohi olla kõrgem kui Lossi 24 hoone," rääkis Kiivet.

Kogu detailplaneeringu protsess on Somelari hinnangul olnud aga pikk ja vaevarohke – planeeringu aluseks on muinsuskaitse eritingimused ja oma nägemus piirkonna arengust on ka linnal. Näiteks on linna seisukoht, et kui krundile kavandatakse ka autode parkimine, siis võimalusel tuleks parkimine paigutada maa alla. See on aga Somelari sõnul ebamõistlik.

"Minu kui ettevõtja jaoks esitatakse nõudmisi, mis mulle tänases kontekstis ei tundu sugugi mõistlikud. Ühe näitena oli tõepoolest see maa-alune parkla, kui me teame seda, et tegelikult linna üks prioriteete on muutuda autovabamaks, siis on küsimus, miks sinna linna neid autosid rohkem juurde tuua. Pluss parkla rajamine on kallis. Ja rida selliseid näiteid, mis seda protsessi on aeglustanud, et nii mitmelgi korral on tulnud mõte sellest üldse loobuda."

Kiivet vastas, et kruntidele on tõesti ette nähtud ka parkimiskohad, mida on siiski tavapärasest vähem – kokku kuni kaheksa autoparkimiskohta, ja mis ei tohi olla tänavalt nähtavad.

"Me ei näe siin vastuolu. Tegelikult see planeering järgib ka meie strateegilisi eesmärke ja seda, et me peaksime autokasutust vähendama, seega ka parkimiskohti vaatama ümber."

Praegu on olemas esialgne detailplaneeringu lahendus, mis järgib suures osas muinsuskaitse eritingimusi ja see on saadetud omakorda arvamuse avaldamiseks naaberkruntide omanikele. Enne ehitusloa taotlemist on vaja korraldada ka vähemalt kolme osalejaga arhitektuurivõistlus.