Riigilt 100–200 miljonit eurot lisakapitali vajavas Eesti Energias on tulekul erikontroll, mis hindab eelmise juhatuse esimehe Hando Sutteri juhtimisel tehtud otsuseid ja tehinguid, millega Eesti Energia võis saada suurt kahju, kirjutas Postimees.

"See ei ole kindel kahtlus, aga on tehinguid, mille puhul on nagu näha, et riskid on valesti hinnatud," ütles Kisel.

Küsimusele, kas tulevikutehingute hinnad elektri ja õliga olid määratud valesti, vastas Kisel, et "takkajärele on võimalik alati olla täppisteadlane ja näidata, et kuskil oleks võinud midagi paremini teha."

"Kui vaadata toonaseid turuprognoose, siis palju paremaid diile ei olnud võimalik saada. Kõik tehingud ongi tehtud turupõhiselt. Praegu teeb Eesti Energia tulevikutehinguid tunduvalt vähem kui varem," ütles Kisel.

Toonase loogikavea maksumuseks hindas Kisel kümned miljonid eurod.

Samuti ütles Kisel, et õlitehas oli üks nendest, mis ei olnud omal hetkel kõige mõistlikum investeering.

Eesti Energia kontserni müügitulu ulatus esimeses kvartalis 500 miljoni euroni ning normaliseeritud puhaskasum 89 miljoni euroni. Mõlemad langesid 2023. aasta sama perioodiga võrreldes.

Rahandusministri kui ainuaktsionäri esindaja otsusel viiakse Eesti Energias sel aastal läbi erikontroll, et anda hinnang energiakontserni senisele juhtimistegevusele, teatas rahandusministeerium aprillis. Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on Eesti Energia käekäiguga olnud probleeme pikemat aega.

Aasta alguses sai teatavaks, et Eesti Energia ettevõte ei jaksa oodata 2027. aastani, mil riik plaanib hakata vanade põlevkiviseadmete käimashoidmise eest peale maksma. Ettevõtte teatel vajavad nad lisaraha juba sel või hiljemalt järgmisel aastal.