Eesti Energia erikontrolli algatas eelmine rahandusminister Mart Võrklaev. Toonane peaminister Kaja Kallas oli Eesti Energia suhtes kriitiline aastaid. Praegune rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et raport ei ole karistusaktsioon.

"Aegade jooksul on Eesti Energia ja tema juhtkonnad olnud ka väga ebaõiglaselt poliitikutel hambus. Seal taga on olnud majandushuve, seal on olnud isiklikku vimma, võimuahnust, aga tegelikud probleemid on pigem selle müra varjus olnud. Sellest raportist ma midagi sellist välja ei lugenud. See on ratsionaalne dokument," ütles Ligi.

Neljapäeval avaldatud 500-leheküljeline Eesti Energia sisekontrolli materjalil põhinev raport sisaldas endas kolme murevaldkonda. Ettevõte on eri aegadel pikema aja jooksul rikkunud keskkonnaheitme norme ja jätnud sellest piisavalt teavitamata. Veel heidab erikontroll ette, et vedelkütuste hinna ette fikseerimisel ei õnnestunud Vene täiemahulise sõja alguses hinnatõusust piisavalt kasumit teenida – kokku raporti järgi 176 miljonit eurot. Muu hulgas kaalub rahandusministeerium, kas annab teenimata jäänud tulu eelmiselt juhatuselt sisse nõuda. Lisaks ütles erikontroll, et Elektrilevi jaotusvõrkude riskiplaan ei vastanud nõutele.

Enamik raportis toodud muredest on lahendatud, kuid keskkonnaheide on probleemiks ka praegu.

"Me teeme parimaid parandustegevusi. See on selline tootearendus rohkem. Terve Enefit Poweri meeskond ja juhatus tegeleb sellega. Meie ülesanne on nendele normidele vastamine. Teha kõik need parandused seadmetes. /.../ Selle parima võimaliku tehnoloogiast tulenevate piirnormide kehtestamine on seadusest tulenev võimalus ja me seda kindlasti kasutame. Enne me ei hakka midagi sulgema. Meil on vaja põlevkivi kasutada, seda nii-öelda selle mastaabiefekti hoidmiseks, ja õlitootmist jätkata praegu võimalikult suurel hulgal. Aga mitte saastades," rääkis Eesti Energia juht Andrus Durejko.

"Põlevkivijaamad on meil strateegilises reservis, varustuskindluse tagajana vajalikud. Sellisena neid tuleb ka hinnata. Turule põlevkivienergeetika ei pääse enam just seetõttu, et heitmenorm on suur ja hind on kallis. Ega need nüüd liiga palju ka ei tööta. Pigem tulebki hinnata nende tulevikku just sellest, kas heitmeid suudetakse vähendada ja mida täpselt on vaja meil tulevikuks juhitavateks reservideks, kui laiemalt jaamade saatust kirjeldada," rääkis peaminister Kristen Michal.

Michali sõnul ei tähenda reservjaamade vajadusel kasutusele võtmine seda, et siis võib keskkonnanorme eirata. "Kindlasti mitte nii. Pigem peab Eesti Energia ka vastama küsimustele, kuidas nad oma heitmemäärad suudavad nendesse normidesse mahutada. See on töö, mis neil keskkonnaametiga ees seisab," märkis peaminister.

Eesti Energia nõukogu esimees Anne Mere ütles, et nii praeguse kui ka eelmise juhtkonna kui ka rahandusministeeriumiga on olnud hea koostöö ja 200 000 eurot maksnud erikontroll talle mingit uut teadmist ei toonud. Mere hinnangul ei olnud erikontrolli tegemine vajalik.

"Mul oleks siiralt kahju, kui praegu Eesti Energia juhtkonna ressurss läheb mingite nüansside klaarimise peale meedias või erinevates huvigruppides. Probleemid on meil täna teada. Paljud on lahendatud. Keskkonnateemad on lahendamisel. Teeme koostööd keskkonnaametiga ja siiralt tahame asjad korda saada. Nii et selles mõttes, jah, loodame, et saame need kõik teemad korda ja saame tegeleda siis tuleviku ehitamisega," rääkis ta.

Midagi kriminaalset erikontrollis ei ole. Valitsuse liikmed rääkisid valitsuse pressikonverentsil vajadusest riigifirmade nõukogude 2016. aastast kehtiv nimetamiskomitee süsteem ümber vaadata. Ainsa raportist lähtuva konkreetse järgmise sammuna peaks rahandusministeerium võimalikud muudatused valitsusse tooma järgmise aasta alguseks.