Riik pole Nordica erastamises suuri samme edasi astunud

Nordica tegeleb praegu ettevõtte kulude vähendamisega ja olemasolevate lepingute kasumlikkuse parandamisega, et jõuda erastamiseni, ütles kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu. Ühtlasi otsustas ministeerium tõsta Nordicalt lennukeid rentiva Transpordi Varahalduse nõukogu liikmete töötasusid.
Kui kliimaministeerium aprillis Nordic Aviation Groupi (NAG) osta soovinud kahe ettevõtte pakkumised tagasi lükkas, lubas kliimaministeerium edasise kuue kuu jooksul müügitingimused ja muud asjaolud üle vaadata. Esimene kuu neist kuuest on möödas, kuid suuri arenguid protsessis ei ole.
Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu ütles ERR-ile, et Nordica viib ellu tegevusi, et täita aprillis välja käidud eesmärki – stabiliseerida ettevõtte tegevus ning jõuda erastamiseni.
"See tähendab kulude vähendamist iseseisvaks hakkama saamiseks ning läbirääkimisi olemasolevate lepingute osas nende kasumlikkuse parandamiseks. Riigi eesmärk on kogumis erastada lennundusettevõtted parima võimaliku turuhinna eest, seejuures arvestades Nordica keerulist olukorda," lausus Salmu.
Nordica saatusega on otseselt seotud samuti riigile kuuluv Transpordi Varahaldus, mis rendib Nordicale lennukeid.
Teisipäeval allkirjastas kliimaminister Kristen Michal otsuse pikendada Transpordi Varahalduse nõukogu liikmete volitusi ja suurendada neile makstavat tasu. Nõukogu esimehe Maigi Pärnik-Perniku tasu kerkis senise 500 juurest 700 euroni kuus ning nõukogu liikmete Ave Henbergi ja Raoul Lättemäe tasu 300 eurolt 500 eurole kuus.
Salmu põhjendas otsust sellega, et kuna erastamine ootab ees ka Transpordi Varahaldust, on nõukogu roll ettevõttes suurenenud.
LHV fondijuht: lennunduse riskid tõstavad kapitali hinda
Sel nädalal teatas Läti riiklik lennufirma Air Baltic, et emiteeris 340 euro väärtuses viieaastaseid võlakirju ning intressimääraks oli 14,5 protsenti. See ületas märgatavalt intressimäära, millega Air Baltic viis aastat tagasi võlakirjaturult 200 miljonit eurot laenas – toona oli intressimäär 6,75 protsenti – ning ERR uuris LHV Varahalduse fondijuht Romet Enokilt, kas sellest infost saab teha mingeid järeldusi ka Nordica erastamise väljavaadete kohta.
Enoki sõnul ei olnud see tehing võrreldav pangalaenuga ja seega ei tasu ka intressi sellise mõõdupuuga kõrvutada. "Me pole LHV fondidest juba pea paar aastat teinud ühtegi võlakirjainvesteeringut alla kümneportsendilise tootluse sihiga," lisas ta.
Enok märkis, et lennunduse puhul lisandub veel riske ja see tõstab ka kapitali hinda.
"Positiivne tõlgendus on, et kõrge riski ja madala reitinguga siinne ettevõte sai siiski väga suure koguse kapitali. Ükski loodusseadus ei ütle, et kapital üldse alati kättesaadav on," tõdes fondijuht.
Aprilli esimeses pooles tegi kliimaminister Kristen Michal valitsusele ettepaneku mitte jätkata läbirääkimisi Nordic Aviation Groupi ostmiseks pakkumise teinud kahe ettevõttega. Põhjenduseks tõi Michal selle, et üks pakkumine polnud rahaliselt piisav, teine aga sisaldas lisatingimusi, mida ei saanud aktsepteerida, samuti ei esitanud pakkuja piisavalt infot rahastamiseks kasutatava kapitali päritolu kohta.