Ukraina kaitseministeerium teatas reedel, et Vene maaväed tungisid reedel Harkivi oblastisse Kirde-Ukrainas ja lahingud käivad.

Kanniku sõnul ei saanud see ukrainlaste jaoks üllatusena tulla. "Seda, et venelased plaanivad rünnakut Harkivi regioonile on viimane kuu-poolteist väga erinevatest allikatest väga erinevad inimesed, riigid ja institutsioonid ennustanud. Kui tõsiseks see rünnak kujuneb, on esialgu veel vara hinnata," ütles Kannik ERR-ile.

"Mida me näeme praegusel hetkel on siiski suhteliselt väikesearvuliste
üksuste katse piiri ületada. Pigem see meenutab seda ukrainlaste operatsiooni, mida nad eelmisel aastal korra ja sel aastal korra ette võtsid - nn Vene vabatahtliku leegioni esindajad käisid seal samal alal enam-vähem Venemaa territooriumi poolel tegutsemas. Seda võiks nimetada pigem diversioonirühmade tegevuseks," rääkis Kannik.

Selle kohta kui suured on venelaste reservid selle rünnaku taga, on Kanniku sõnul erinevaid hinnanguid. "Ukrainlaste hinnangul praegusel hetkel ei ole seal piisavalt reserve, et suuremamahulist rünnakut ette võtta," ütles ta.

Samas nentis ta, et ikkagi võtab see rünnak ukrainlastelt ressursse teistelt
lõikudelt ära.

Kannik rääkis, et kui tõuseb oht, et venelased ründavad Harkivit lisaks ida suunalte ka põhja suunalt, siis see tähendab seda, et Ukraina peab ka sinna
rohkem oma reserve paigutama. "Samas muidugi kui Venemaa tahab midagi seal teha, siis ta peab ka omakorda ise reserve tooma mujalt juurde," ütles Kannik.

Kannik pakkus, et see rünnak võib olla teatud määral kättemaksuaktsioon Ukraina relvajõududes sõdiva Vene leegioni tegutsemisele Venemaa territooriummil. "Ma arvan, mingi piirini kindlasti, kuna üks Venemaa üks doktriini osa on ju see, et kui nemad meile midagi teevad, siis peame vastama vähemalt samaväärselt," lausus Kannik.

"Aga teistpidi kindlasti tahetakse sellega saavutada seda, et Ukraina oleks oma vägesid ja ressursse sunnitud hajutama. Aga samuti on see ka laiema psühholoogilise sõja ja strateegilise kommunikatsiooni osa. Kui Venemaa suudab näidata, et ta esimest korda peale 2022. aasta sügist suudaks uuesti tekitada tõsise surve Harkivile, siis see oleks omakorda teatud märk selles sõjas," ütles Kannik.

"Ukraina on selles suhtes muidugi hoiatanud. Ja ka see venitamine, mis toimus USA kongressis, on osaliselt põhjus, et üldse olukord nii kaugele võib kujuneda. Kui see abi ei oleks nüüd veel mõne kuu jooksul kohale jõudnud, siis ma kardan, et oleks olnud sügiseks tõepoolest olukord, kus nii Zaporižžja kui ka Harkiv oleks võinud tõsise surve alla langeda. Praegu ma seda ei näe, et venelastel oleks reaalne võimalus Ukraina suurte linnade vallutamiseks," rääkis Kannik veel.