Heitlik kevad pole olnud mesilastele meelepärane

Aprillikuine soojus muutis mesilased aktiivseks, kuid seejärel saabunud külmalaine pani mesilasperede arengu paariks nädalaks seisma. Nüüd võib siiski öelda, et aktiivne meekorje on alanud. Eestis tegutseb umbes 5000 mesinikku, kelle hoole all on umbes 60 000 mesilasperet.
Tartumaa hobimesinik Rein Pedaja on mesilasi pidanud 30 aastat. Ta näitab lahkesti oma majapidamist ja jagab nõu, kuidas kärjeraame ületalve hoida, kuidas neid valmistada, mida peaks teadma mesilasemade kasvatamisest. Aga kui jõutakse mesilasse, põnevaks alles läheb, sest viimane aeg on mesilaspere esimene laiendamine ette võtta.
"Kevad on väga heitlik olnud. Aprillikuu 20 kraadi sooja pani mesilased liikuma, lendama, said korjet juba. Siis tekkis kaks nädalat peaaegu pausi. Tänasest tuleb korje ja nüüd hakkavad tööle. Aga meega on raske praegu, mee hinnad on suhteliselt tagasihoidlikud ja hulgihind ei kannata üldse kriitikat," lausus Pedaja.
Mesinike liidu juht Aleksander Kilk ütles, et kodumaise mee tarbimise langusel on mitu põhjust – inimeste ostujõud on kahanenud ja mesi pole esmane toidukaup.
"Vanemad inimesed on harjunud, aga nemad juba jäävad vanaks ja osa läheb pilve taha mesilasi pidama või mett sööma. Aga noored ei ole veel õppinud piisavalt mett väärtustama ja ei hinda seda ja ei ole head mee tarvitajad. Me peame neid kasvatama," lausus Kilk.
Mesinike järelkasvu pärast Eestis muret pole, Olustvere maamajanduskoolis tegutseb kaks mesinike õpperühma ja ka mesinike liit korraldab koolitusi.
Paljud inimesed, kes mesilastega on kokku puutunud, peavad mesindust elu parimaks hobiks. Pealegi on mesi väga kasulik. Samas on meil mesilastelt nii mõndagi õppida.
"Töökust ja kokkuhoiutunnet. Niimoodi tööle panna üks riik, nagu mesilased, see oleks super, kui me saaks niimoodi elada," ütles Pedaja.
Toimetaja: Marko Tooming