Šoigu asendamine pigem majanduse juhtimisega tegelenud Andrei Beloussoviga osutab rahulolematusele nii kaitseministeeriumis käinud varastamise kui armee halva varustatusega, selgitas Saks. Samas see, et sõda võib tulla pikk, selgus juba 2022. aasta suvel, kui Putini kiire Ukraina vallutamise plaan läbi kukkus, lisas ta.

"Putinil pole vaja mitte pikka kurnamissõda, vaid kiiret tulemust," ütles Saks.

"Küsimus pole selles, kui palju Venemaa suudab toota, vaid selles, et lääneriigid ei ole Ukrainat piisavalt toetanud. Lääs ei suuda end kokku võtta, et toetada Ukrainalt järjepidevalt ja selgelt, Ukraina sei saa pikaajaliselt arvestada toetuse laekumisega," tõdes Saks. "Seda tajub ka Venemaa."

Saks märkis, et pärast uueks ametiajaks presidendi kohale nimetamist tehtud valitsuse muudatustest vahetas Putin sisuliselt välja ainult kaitseministri ja muud rotatsioonid on sellega seotud. "Klannide jõuvahekorrad on Venemaal muutunud," ütles ta. "Kaitseminister Šoiguga seotud rühmitus on kaotanud oma positsioonid, aga teda ei lükatud täielikult kõrvale."

"Putin on kogu aeg ajanud seda liini, et kaitseministeeriumi ei tohi juhtida armee taustaga inimene," ütles Saks Beloussovi kohta. "KGB alati põlgas armee taustaga inimesi, see mammutarmee ei saanud hakkama sõjaga Afganistanis nende arvamuse järgi, ei suutnud Nõukogude Liitu koos hoida, ei ole hiljemgi näidanud tulemust."

Murdekoht oli Saksa hinnangul Putini vaates Gruusia sõda aastal 2008, kui nõrga Gruusia vastu kiiret võitu ei tulnud ja Venemaal tollal peaministri kohal olnud Putin sai aru, et armeel endal ei tohi lasta ennast juhtida.

"Oluline, et presidendi abideks nimetati Nikolai Patrušev ja Tuula oblasti kuberner Aleksei Djumin. Üks mineviku ja teine tuleviku inimene. Väga suurt poliitilist vastutust kummalegi ei antud. Venemaa president soovib neid ikkagi hoida enda lähedal, justkui reservis, et vajadusel kasutada," märkis Saks kolmapäeva hommikul tehtud sotsiaalmeediapostituses. "Mõlemad pigem säilitavad oma poliitilise mõju."

"Ukraina politoloog Vadim Denisenko arvab, et Venemaa presidendi personaliotsuste suurim võitja on hoopis vene sõjatööstust kureeriv presidendi lähikondlane Sergei Tšemezov," lisas Saks. "Kõik muudatused on seotud probleemidega sõjatööstuse ümber ja venemaa juht ilmselgelt ei ole rahul sõja seniste tulemuste ja venima jäämisega."

Putin kinnitas teisipäeva õhtul valitsuse koosseisu ja riiklike teenistuste juhid.

Ametisse kinnitamisest andis tunnistust Kremli avaldatud teade, milles esitati kõigi ametisse nimetatute nimekiri ilma kommentaarideta, mis viitab sellele, et Putin oli vastavatele dekreetidele alla kirjutanud, märkis uudisteagentuur Reuters.

Putin nimetas peaminister Mihhail Mišustini kabineti esimeseks asepeaministriks Denis Manturovi. Asepeaministriteks said Tatjana Golikova, Aleksandr Novak, Aleksei Overtšuk, Dmitri Patrušev, Vitali Saveljev, Marat Husnullin, Dmitri Tšernõšenko. Asepeaminister Juri Grigorenkost saab ka valitsuse administratsiooniülem ning Juri Trutnev määrati lisaks ka presidendi eriesindajaks Kaug-Ida föderaalringkonnas.

Andrei Belousov määrati kaitseministriks, Vladimir Kolokoltsev siseministriks, Aleksandr Kurenkov  eriolukordade ministriks, Sergei Lavrov välisministriks, Konstantin Tšujatšenko  justiitsministriks, endine Kaliningradi kuberner Anton Alikhanov sai tööstus- ja kaubandusministriks, endine Habarovski kuberner Mihhail Degtjarjov spordiministriks.

Loodusvarade ministeeriumi hakkab juhtima Aleksandr Kozlov, tööministeeriumi Anton Kotjakov, haridusministeeriumi Sergei Kravtsov, põllumajandusministeeriumi Oksana Lut, kultuuriministeeriumi Olga Ljubimova, tervishoiuministeeriumi Mihhail Muraško, majandusarengu ministeeriumi Maksim Rešetnikov, rahandusministeeriumi Anton Siluanov, transpordiministeeriumi endine Kurski oblasti kuberner Roman Starovoit, ehitusministeeriumi Irek Faizullin, haridus- ja teadusministeeriumi Valeri Falkov, energeetikaministeeriumi Kuzbassi endine kuberner Sergei Tsivilev, idaregiooni arengu ministeerium Aleksei Tšekunkov, digitaalarengu ministeeriumi Maksut Šadajev.

Sergei Narõškin jäi välisluureteenistuse direktoriks, Aleksandr Bortnikov Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) direktoriks, Viktor Zolotov Vene rahvuskaardi direktoriks, Dmitri Kotšnev  riikliku kaitseteenistuse (FSO) direktoriks, Aleksandr Linets presidendi eriprogrammide peadirektoraadi juhiks.