Venemaa president Vladimir Putin alustas neljapäeval visiiti Hiinasse. Putin püüab tugevdada sidemeid Pekingiga, mis on Ukrainas toimuva sõja seisukohalt üliolulised.

Kahepäevasel reisil on nii sümboolne kui ka praktiline tähendus. See on Putini esimene välisreis pärast tema viienda ametiaja algust ja vastus Hiina presidendi Xi Jinpingi Moskva visiidile esimese reisisihtkohana pärast oma kolmanda ametiaja algust eelmisel aastal.

Putin sõidab Hiinasse aga kahe Ameerika tippametniku, rahandusministri Janet Yelleni ja välisministri Antony Blinkeni järel, kes mõlemad survestasid oma Hiina kolleege, et nad piiraksid eksporti, mis toetab Venemaa kaitsetööstust. USA kehtestas hiljuti sanktsioonid mitmetele Hiina ettevõtetele, millel on sidemed Venemaaga, ning on kuuldavasti võtnud sihtmärgiks Hiina pangad, mida seostatakse sõjategevuse toetavamisega.

Visiit toimub ka vahetult pärast Xi Euroopa-reisi, millel ta kutsus üles relvarahule Pariisi olümpiamängude ajal, ning USA riigisekretäri Blinkeni äsjast reisi Ukrainasse.

Pole kahtlust, et Hiina on suurema venna rollis, kuid Pekingil on ka oma ostunimekiri, mida Moskvale esitada. Venemaa vajab omakorda Hiinat sanktsioonide üleelamiseks ja vastukaaluks konfliktis läänega.

Kahe riigi majandus- ja finantssidemed on pärast sõja algust märkimisväärselt kasvanud. Hiina tolliandmete kohaselt ulatus kaubavahetuse käive 2023. aastal rekordilise 240 miljardi dollarini. Venemaa toornafta ümbersuunamine Hiinasse pärast Euroopa Liidu impordikeeldu on aidanud säilitada Venemaa eksporditulu, samal ajal kui kaubandus Hiinaga tagab jätkuva juurdepääsu masinatele, seadmetele ja tarbekaupadele, sealhulgas "kahese kasutusega" kaupadele, millel on potentsiaalne sõjaline kasutusotstarve.

Hiina ettevõtted on kasvatanud kaubavahetust Venemaaga ka sanktsioonide ohu all. Hiina eksport Venemaale kerkis aasta võrdluses 2023. aastal 46 protsendi võrra 111 miljardi dollarini ja on tänavu jätkanud tõusu, kasvades jaanuaris-märtsis kuus protsenti. Samamoodi kasvas Venemaa eksport Hiinasse 2024. aasta esimeses kvartalis 11 protsenti, pärast seda, kui 2023. aastal oli see tõusnud 13 protsenti ja 2022. aastal 43 protsenti.

Käesoleva nädala kolmapäeval avaldatud intervjuus riiklikule uudisteagentuurile Xinhua tervitas Putin "kiiret kasvu" majandussidemetes Hiinaga: "Arvestades globaalset turbulentsi ja majandusprobleeme Läänes, tõestavad sellised tulemused veel kord meie suveräänse kursi ja riiklike huvide järgimise strateegilist tarkust".

Hiina-Venemaa sidemete kohal lasuvad sellegipoolest tormipilved. USA välisvarade kontrolliameti (OFAC) eelmise aasta detsembris välja antud korraldus ähvardab kehtestada sanktsioonid välisriikide finantsasutustele, mis hõlbustavad kaubandust Venemaa sanktsioonide alla kuuluvate ettevõtete ja isikutega. See näib avaldavat mõju.

Meediakajastuste kohaselt oli Zhejiang Chouzhou Commercial Bank esimene pank, kes lõpetas Venemaa klientide teenindamise, millele järgnesid kaks maksesüsteemi, PingPong ja Xtransfer. Maksetakistused võivad häirida riikidevahelist kaubandust, "nii et Kreml tahab, et see lahendataks nii kiiresti kui võimalik".

Visiidiga soovib Putin kodus näidata, et riik ei ole isoleeritud, vaid et tal on võimsad sõbrad. Läänele tahab ta samal ajal eksponeerida, et Venemaal ja Hiinal on tihedad suhted, "mis on aluseks mitmepolaarsele maailmale, mida ei domineeri enam Ameerika Ühendriigid".

Hiina prioriteetide nimekirja kuulub suurem juurdepääs Venemaa teaduslikele ekspertteadmistele, mis võiksid aidata kiiremini vähendada kosmoseuuringute lõhet USA-ga; juurdepääs Arktikale; turvalised tarneliinid kriitiliste energia- ja muude ressursside jaoks.

Võib öelda, et Peking kasutab praeguseid geopoliitilisi pingeid oma konkurentsivõime suurendamiseks, sealjuures Venemaalt imporditava nafta, gaasi ja muude tööstuslike materjalide nagu alumiiniumi, nikli, puidu jms hinna allakauplemisel. See aitab veelgi enam parandada Hiina majanduslikku konkurentsieelist lääne ees.

Tihedad suhted Venemaaga toovad Xile kasu ka siseriiklikult. Kuna valdavalt pole Hiina avalikkuse silmis Venemaa Ukraina konfliktis kurjategija, siis ei pruugi sidemed Moskvaga tuua Xile kodus mainekahju. Pigem vastupidi, Venemaa kaasamine Hiina projektidesse annab neile teiste Hiina partnerite silmis, eelkõige globaalses lõunas, omamoodi legitiimsuse kui "rahvusvahelistele" algatustele, samal ajal näidates Hiinat rahvusvahelise liidrina. Kuu uurimisjaama ühisprojekt on üks selliseid näiteid.

Nii et kuigi Ameerika ja Euroopa vestluspartnerid on Pekingit tungivalt kutsunud üles suhteid Moskvaga maha jahutama, tundub ebatõenäoline, et Xi oma seisukoha üle vaatab.

Ukraina sõja suhtes on Hiina juhtkonna seisukoht püsinud järjekindel alates Venemaa sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris. Hiina on korduvalt kutsunud üles relvarahule, rõhutades samas, et konflikti lahendamise jõupingutused peaksid hõlmama kõiki osapooli, sealhulgas Venemaad.

Prantsusmaal tõrjus Xi kriitikat Hiina rolli kohta, öeldes: "Me oleme vastu sellele, et kasutada seda kriisi selleks, et panna vastutus kolmandale riigile ja kahjustada selle mainet ning õhutada uut külma sõda."

Seni ei ole märke Pekingi seisukoha muutusest, ehkki teda kutsuti juunis Šveitsis toimuvale Ukraina rahukonverentsile, Moskvat aga mitte. Kuna Venemaa peab seda üritust järjekordseks katseks teda isoleerida, võib Hiina osalemine pingestada suhteid. Hiina ongi rõhutanud, et toetab kõiki osapooli hõlmavaid läbirääkimisi.

"Me kiidame Hiina lähenemisi Ukraina kriisi lahendamiseks," ütles Putin Xinhuale. "Peking on hästi teadlik selle algpõhjustest ja globaalsest geopoliitilisest tähtsusest."

Putin ja Xi arutavad tõenäoliselt ka globaalse korra ümberkujundamise plaane, sealhulgas BRICS-grupi laienemise kaudu, mis peaks pidama oma tippkohtumise Venemaal Kaasanis käesoleva aasta oktoobris.

Algselt kuulusid BRICS-gruppi Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik, alates 1. jaanuarist 2024 on rühmaga kutsutud liituma veel Egiptust, Etioopiat, Iraani, Saudi Araabiat ja Araabia Ühendemiraate. Pekingil ja Moskval on soov lähiaastatel kaasata veelgi rohkem riike. Peamine sõnum, mida Putin ja Xi tahavad oma kohtumisega saata, on see, et "lääne 200 aastat kestnud ülemaailmse majandusliku ja poliitilise võimu monopol on nüüd lõppemas."