"Nagu tuntud kirjanik kunagi ütles: "Kuuldused minu surmast on tugevasti liialdatud," lausus Putin Mark Twaini tsiteerides, kui ta vastas reedel Peterburi majandusfoorumi lõpp-istungil moderaatori avaldusele, et usaldusväärsete aruannete kohaselt ruineerib sõda Venemaa majandust.

Putin väitis, et 43 protsenti Venemaa sisemajanduse koguproduktist (SKP) ei ole enam seotud energia- või kaitsesektoriga, mis peaks näitama edukat tegevust majanduse mitmekesistamisel.

Peterburi kolmepäevasel foorumil käis intensiivne arutelu Venemaa majandusliku stagnatsiooni riski üle. Venemaa inflatsioon on kõrge: 9,59 protsenti aastas, mis on enam kui kaks korda kõrgem keskpanga neljaprotsendisest eesmärgist, kuid Vene majandusministeeriumi andmetel on see alates aprilli lõpust järk-järgult leevenenud.

Oktoobris tõstis Venemaa pank inflatsiooniga võitlemiseks oma peamise intressimäära 21 protsendile, mis on kõrgeim tase alates 2000. aastate algusest. Juuni alguses vähendas pank seda määra võimude survel ühe protsendipunkti võrra, 20 protsendini. Kreml on aga ka seda kritiseerinud kui ebapiisavat, hoiatades, et majandus võib pärast kaheaastast sõjapõhist kasvu liiga kiiresti jahtuda.

"Meie kõige olulisem ülesanne on tagada majanduse üleminek tasakaalustatud kasvutrajektoorile," ütles Putin oma kõnes Peterburis. Tema sõnul tähendaks tasakaalustatud kasv mõõdukat inflatsiooni, madalat tööpuudust ja majanduskasvu jätkusuutlikkust.

"Samal ajal osutavad mõned spetsialistid ja eksperdid stagnatsiooni ja isegi majanduslanguse riskidele. Seda ei tohiks mingil juhul lubada," ütles Putin.

Hoopis pessimistlikumas toonis esines neljapäeval Vene majandusminister Maksim Rešetnikov, kes hoiatas, et Venemaa on majanduslanguse äärel. Ta ütles, et languse ärahoidmine oleneb tulevastest rahapoliitilistest otsustest.

Vene keskpanga juht Elvira Nabiullina, kes on seda alates 2013. aastast juhtides loovinud läbi mitmest kriisist, seisab aga silmitsi aina kasvava kriitikaga kõrgete intressimäärade ja Vene rubla volatiilsuse üle, kuid on jäänud oma kohale tänu Putini isiklikule toetusele.

Peterburi foorumil hoiatas ka Nabiullina, et Venemaa sõjaaegne majanduslik hoog on kiiresti hääbumas, kuna selle esile kutsunud peamised ressursid on peaaegu ammendatud. Venemaa ei saa enam tugineda samadele vahenditele, mis toetasid majandust Ukraina-vastase täiemahulise sõja esimese kahe aasta jooksul, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.

Venemaa majandus kasvas vabade ressursside, sealhulgas tööjõu, tööstuse potentsiaali, pangakapitali reservide ja riikliku heaolufondi likviidsete varade toel, mis kõik on nüüd teadaolevalt lõppemas.

"Me kasvasime kaks aastat üsna kõrges tempos, kuna aktiveeriti vabad ressursid," sõnas keskpanga juht. "Peame mõistma, et paljud neist ressurssidest on tõeliselt ammendatud," lisas ta.

The Kyiv Independent tõi esile, et Vene riikliku statistikaagentuuri Rosstat andmetel on Venemaa töötuse määr langenud ajaloolise madalaimale tasemele - 2,3 protsendini Samal ajal on massiline väljaränne ja suuremahuline sõjaväkke värbamine tekitanud tööjõupuuduse, mille kogumahuks on hinnanguliselt kaks miljonit inimest. Tööstusvõimsuse kasutamine on tõusnud üle 80 protsenti, mis on kõige kõrgem kaasaja Venemaa ajaloos.

Ettevõtte kasum langes märtsis kolmandiku võrra ja riigile kriitilise tähtsusega nafta- ja gaasisektoris poole võrra. Tööstuse kasv oli perioodil jaanuarist aprillini stagneerunud 1,2 protsendi tasemele võrreldes eelmise aastaga, samal ajal kui majanduse tsiviilsektorid hakkasid kahanema. Jaemüügi kasv aeglustus detsembris 7,2 protsendilt aprillis vaid 2,4 protsendini.

Anonüümne Venemaa analüütik ütles Novaya Gazeta Europe'ile, et valitsuse tehnokraadid on hakanud Putinile rääkima, et on aeg valida sõja või majanduse vahel, märkis The Kyiv Independent.

Võimud on kärpinud suuri arendusprojekte ning vähendanud metallide ja naftatoodete eksporti. Venemaa lootused saada sel aastal majandusele tuge suhete paranemisest Donald Trumpi juhitava USA-ga on tuhmunud, samas kui inflatsioon ja sanktsioonid hoiavad majanduskasvu tagasi.

Seetõttu ütles ka Vene asepeaminister Aleksandr Novak, et tuleks hakata intressimäärasid alla tooma, et majandust uuesti käima saada, vahendas Reuters.

Samas on nõudlus krediidi järele nõrk, ütles Venemaa suurima laenuandja, Sberbanki tegevjuht  German Gref ja kutsus samuti üles kiiremini intressimäärasid langetama.

"Eriti murettekitav on see, et meie kui suurim pank, mis rahastab peaaegu 60 protsenti kõigist riigi investeerimisprojektidest, pole alates uuest aastast rahastanud ühtegi uut projekti," ütles Gref reedel.

Terasetootja Severstali enamusaktsionär Aleksei Mordašov hoiatas ähvardava krediidikriisi ja pankrottide eest. Ta märkis, et terase tarbimine langes 2025. aasta esimese viie kuuga 14 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

"See jahtamine on praegu tõsine probleem," sõnas Mordašov. "Praeguse rahapoliitika jätkamine võib neid negatiivseid tagajärgi halvendada."