Eakate liiklejate hulka loetakse transpordiameti statistika järgi nii 65- aastaseid ja vanemaid autojuhte, jalakäijaid, jalgrattureid ja muud viisi liikujaid. Ameti liiklusohutuse osakonna ekspert Diana Okas ütles andmetele tuginedes, et pigem ei põhjusta 65-aastased ja vanemad liiklejad liikluses suuri probleeme.

"See ei ole kohe kindlasti tõusutrendis, pigem on aastatega hoopis langenud. Osalusprotsent jääb keskmiselt 22 juurde, mis iseenesest ei ole ju üldse palju. Eelmise aasta lõpus ilmus ka Euroopa transpordiohutuse nõukogu koostatud raport eakate liiklejate kohta ja see näitas 65+ osaluse kolme protsendi suurust langust. Ehk et ei ole see tõus ka kogu Euroopa Liidus kuskilt otsast näha."

Peamine õnnetuste liik, kus eakad liiklejad enim osalenud, on erinevad kokkupõrked. Järgnevad jalakäija õnnetused, kus eakas ise on olnud kas jalakäija, kellele otsa sõidetud või autojuht, kes jalakäijale on otsa sõitnud. Kolmandal kohal on ühesõiduki õnnetused, kus eakas juht on näiteks sõitnud teelt välja, vastu posti jne.

"Peamiselt need kohad, kus nendega õnnetusi juhtub, on just ristmikud ja ülekäigurajad. Need on need keerulisemad kohad, kus on vaja väga kiiresti otsustada, palju erinevaid komponente ühe korraga ja eakad inimesed ei ole enam võib-olla nii kiired otsuste tegijad," nentis Diana Okas.

Eesti Pensionäride ühenduste liidu juhatuse esimehe Andres Ergma sõnul ei saa seega statistika põhjal väita, et just 65-aastased ja vanemad terviserikke tagajärjel teisi liiklejaid sandistavad. Selge on siiski see, et iga autorooli istuja peab oma oskusi ja tervislikku seisundit ausalt ka ise hindama.

"Kui ta tunneb, et tema tervis ei ole momendil kõige parem, siis on selge, et ei tasu rooli minna. Eriti ma ütleks Tallinna tingimustes. Tallinnas on liiklus eriti tipptundidel kole närviline. Ja selles olukorras säilitada külma verd ja vaadata, et keegi sulle just otsa ei sõida, see on väga tähtis."

Ergmal endal on autojuhi load aastast 1967. Enda sõnul sõidab mees autoga iga päev vähemalt 100 kilomeetrit ja teeb ka ise liikluses toimuva kohta tähelepanekuid.

"Ma ei oska öelda, missuguse juhiga mul oli tegemist kui ma sõitsin Pärnusse, siis õhtusel ajal tuli vastu auto, mis sõitis minu tee poolel. Ma teavitasin sellest politseid ja politsei arvas, et selle auto juht oli tõenäoliselt narkojoobes ja tema nägi oma joobeseisundis, et see tee on tühi."

Samuti on Ergmale silma jäänud noored juhid, kes võtavad ette riskantseid manöövreid, pannes nii ohtu ennast kui ka kaasliiklejaid.

Diana Okase sõnul ongi oluline rõhutada, et vanus ei ole liikluses määrav.

"Erinevad uuringud on jõudnud järeldusele, et just spetsiifilised meditsiinilised seisundid, erinevate ainete kuritarvitamine, erinevad haigused jne on palju olulisemad tegurid kui vanus. Ja just need mõjutavad sõidukijuhte, kusjuures kõikide vanuserühmade sõidukijuhte, mitte ainult vanuses 65+," sõnas Okas.