Kogenud uurimisjuhid esitavad ränki küsimusi, sest hiljuti pidid nad langetama otsuse, mis riivab paljude õiglustunnet. Nimelt juhtus eelmise aasta 3. mail Tartus tragöödia, kus 83-aastase mehe juhitud auto sõitis ülekäigurajal otsa lapsevankriga emale ja kaheksakuune imik hukkus. Eelmisel nädalal otsustati aga, et üldsust šokeerinud õnnetuse põhjustajale ei esitata süüdistust, sest ta on meditsiiniliselt vastutusvõimetu.

Õnnetusse sattunud Liisa kommenteerib esimest korda avalikult juhtunut, sest ka tema ei mõista, kuidas mitte keegi ei vastuta. Kuna ta kaotas poja Lennarti ja suutis ise vigastuste tõttu alles hiljuti uuesti kõndima hakata, soovib ta jääda võimalikult anonüümseks, mistõttu juuresolevas videos taasesitab tema intervjuu näitleja.

27-aastane Liisa ja tema elukaaslane on juba kooliaegsed kallimad. Lennart sündis neile - nagu naine ise ütleb - kümnendaks koosolemise aastapäevaks. Eelmise aasta 3. mai hommikul suundus Liisa, Lennart kärus, pikemale jalutuskäigule.

"Ma veel mäletan, et ma ise hullult sundisin ennast, et ma ikkagi viitsiks sinna Salvesti juurde kõndida ja siis kõndisime sinna Salvesti juurde. Võtsin talle püreesid. Liikusime ülekäiguraja poole... Ja siis põhimõtteliselt juba juhtuski see," meenutas naine.

Õnnetus jäi kaupluse valvekaamera vaatevälja ja on nii karm, et "Pealtnägija" ei näita seda täies ulatuses. Ülekäigurajale astunud naisel pole lootustki, sest 83-aastase mehe, nimetagem teda Indrekuks, juhitud auto läheneb suurel kiirusel ja ei pidurda hetkekski. Tagantjärgi fikseeriti kiiruseks 85 kilomeetrit tunnis, mis on märkimisväärselt üle lubatu.

"Ma mäletan kõike, ma ei kaotanud teadvust. See kõik juhtus nii kiiresti. Vaatasin siis paremale, ootasin, et auto jääks seisma, vaatasin vasakule, astusin teele ja põhimõtteliselt järgmisel hetkel oli minu silmis selline pilt, kus mina olin ülekäigurajast kaks, kolm meetrit eemal. Lapsevanker oli ülekäiguraja teises otsas ja ainus asi, mis ma mäletan, et ma olin maas, ma ei saanud tõusta. Ma sain kohe aru, et mu jalad on mingis väga vales asendis."

Ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja meenutas, et kohale saabunud politseinikud said kohe info ka sellest, kes roolis oli. "Ta ei põgenenud kuskile ära, ta jäi sinna kohale. Tema käitumine kohapeal oli selline, mis andiski mõista, et ta on šokiseisundis, ta on vanem inimene, ta liikus aeglaselt, kõndis edasi-tagasi."

Liisal said kõige rohkem kannatada jalad: paremas sääreluus killustunud murd, vasak põlv liigesest väljas ja kõik sidemed katki. Suurem mure oli aga Lennartiga, kellel oli raske peatrauma ja teda opereeriti. Kui ema järgmisel hommikul lapse juurde pääses, soovitas arst kõige hullemaks valmistuda. Arsti sõnul oli kokkupõrke tagajärjel saadud löögist põhjustatud ajuturse nii suur, et poiss sellest välja ei tule.

Kui lähedased läksid Lennartiga haiglasse hüvasti jätma, võttis Liisa elukaaslasega vastu väga olulise otsuse - annetada lapse organid.

Kuna pere elas üle esiklapse kaotuse ja Liisa vajas ise korduvaid operatsioone ning keerukat ravi, venis ka politseiuurimine ja Indrekult ei võetud juhtimisõigust. Aga vaid kolm kuud hiljem, 17. augustil põhjustas eakas härra äravahetamiseni sarnase ohtliku olukorra ülekäigurajal.

"Arvatavalt ta sõitis punase tulega ristmikule, seades sellega taas ohtu ka jalakäijad, kes teed ületasid samal ajal," ütles prokurör Kaldoja.

Seepeale alustas politsei väärteomenetlust.

Kaldoja sõnul võttis politsei kohe pärast seda sündmust ühendust mehe perearstiga, et küsida, kas talle on väljastatud kehtiv tervisetõend. Ühendust võeti ka terviseametiga, et uurida, kas juhul, kui see tervisetõend on väljastatud, on järgitud selle väljastamisel kõiki seadusenõudeid. "Et aru saada, kuidas inimene, kes tegelikult tekitab liiklusohtlikke olukordi, on saanud üldse loa liigelda," selgitas Kaldoja.

Kahtlust, et vanahärra ei ole adekvaatne, süvendas temaga teise õnnetuse järel salvestatud videotunnistus, kus ta ajas otse öeldes segast. Samuti ei mäletanud ta ema ja lapse allaajamist kaks kuud varem.

"Nendest selgitustest saigi aru, et ta ei taju, mis juhtus, ta ei taju, mida ta tegi autoroolis, kuidas peaks üldse autoroolis käituma, mis võib olla roolis olles ohtlik," ütles Kaldoja.

Ekspertiisid võtsid üksjagu aega, aga detsembris tunnistasid Indreku korduvalt üle vaadanud psühhiaatrid ja psühholoogid mehe dementseks ehk rahvakeeli vanuse tõttu nõdrameelseks.

"Eksperdile esitati väga selge küsimus selle kohta, et kas selle avarii toimumise ajal ta andis endale enda tegevusest aru. Kas ta sai aru, et see võib olla kuritegu? Ja vastused olid, et ei, sellel ajahetkel ta ei andnud endale enda tegevusest aru. Ei, ta ei ole võimeline kandma karistust ega osalema menetlustoimingutes," ütles Kaldoja.

Suurimat hämmastust uurijates tekitas, et kõigest nädal enne traagilist avariid, 26. aprillil pikendas Indreku perearst tervisetõendi, mis andis talle viieks aastaks õiguse autot juhtida. Hilisem ekspertiis tunnistas ta aga mitte ainult juhtimisvõimetuks, vaid liikluses ohtlikuks.

Tartu perearst kirjutas "Pealtnägijale" saadetud kommentaaris, et tugineb tervisetõendi väljaandmisel eelkõige digiloole. "Hindame ka kohapeal patsiendi käitumist, mälu, tähelepanekut ja toimetulekut. Seda, kuidas patsient liikluses käitub, pole võimalik 20-minutilise vastuvõtu jooksul kindlaks teha."

Ühelt poolt näeb liiklusseadus ette, et arst peab juhtimisõiguse aluseks olevat tervisetõendit väljastades lisaks muudele takistustele välistama ka tõsised vaimsed probleemid, samas tunnistab ka perearstide seltsi juht Elle-Mall Sadrak, et praktikas sellega üldjuhul ei tegeleta. Kasvõi selle pärast, et tervisetõendi väljastamine on nii-öelda liinitöö.

Tervisetõendit väljastades on seaduse järgi kohustus kontrollida veresuhkrut, vererõhku, silmanägemist ja kuulmist ning veenduda ka psühholoogilises seisus.

"Tavainimesena või ka kui juristina seda loetelu lugedes on väga keeruline näha, mismoodi perearst nende uuringute tegemise järgselt saaks või ka peaks tuvastama vaimse tervise häire," nentis Kaldoja ja lisas: "Tervisetõendit välja andes tegelikult arst täidab riigi ülesannet. Ta annab välja haldusakti. Ta ütleb, et riik lubab sul autot juhtida. Et sa oled liikluses ohutu. Ja kui meil puudub tegelikult mehhanism, millega me suudaksime hinnata sisuliselt selle tervisetõendi paikapidavust, siis on see paber ju sisutühi."

Korrakaitsjate sõnul pole see juhtum sugugi ainus, kus tervise tõttu potentsiaalselt ohtlik isik liiklusesse lubati. Politsei on viimase viie aasta jooksul tabanud roolist 150 isikut, kelle puhul tekkis kahtlus, et nad ei tohi seal tervise tõttu olla. 

Asjatundjate sõnul on süsteemne probleem see, et isegi, kui nad märkavad, et inimese tervis on vahepeal halvenenud, ei saa juba välja antud tervisetõendit tühistada ilma isiku nõusolekuta. Näiteks kümneks aastaks välja antud tervisetõend jääb kehtima ka juhul, kui inimene saab halvatuse või kaotab mõne jäseme.

"Meil ei olegi midagi teha, me saame loota inimese mõistlikkusele. Me saame loota sellele, et kui ta tuleb meile uuesti vastuvõtule, me saame talle selgitada, et tema terviseseisundiga ei ole mõistlik autot juhtida. Kui ta on sellega päri, on nõus tegema uue deklaratsiooni, me saame muuta selle olemasoleva otsuse ära," ütles perearst Sadrak.

Kui perearstide seltsi juht tunnistab, et nende ringis arutatakse paar korda kuus mõnda keerulist tervisetõendi tühistamise juhtumit ja äärmuslikes olukordades teevad arstid seda tagaselja, siis sotsiaalministeeriumi nõuniku Leena Kalle sõnul nii ei tohi. Ministeerium otsib tema sõnul probleemile korrektset lahendust, aga kiiret varianti pole.

"Kogu aeg menetletakse, kogu aeg kogutakse. Jääb arusaamatuks, miks ei taheta seda ära teha. Ilmselt on see, et mingeid muid suuremaid asju on vaja teha rohkem ja see tundub selline tühine. Ja on ju perearstil võimalus seadust rikkuda, peatada see tõend," nentis Sadrak.

Leena Kalle sõnul on fookus olnud tõesti pandeemial ja sõjal, kuid näeb kiiret lahendust ministeeriumi asemel hoopis lähedastel.

"Lähedaste roll võib olla täiesti omal kohal, kus tegelikult lähedal olev inimene, ja tõesti, kui pereliige ei ole see lähedane inimene, kes igapäevaselt selle inimesega suhtleb, siis ükskõik, on see naabrinaine ja nii edasi. Jälle ühiskonnas sellise kodanikuvastutuse kasvatamine, et ka sellel oleks natuke jõudu," pakkus Kalle.

Läinud reedel, 10. mail jõustus Indreku suhtes surma ja kehavigastuste põhjustamise kriminaalmenetluse lõpetamise otsus, samuti lõpetati väärteomenetlus punase tulega ristmikule sõitmise osas, sest - nagu öeldud -  mees oli haige ja süüvõimetu. Liisa on arusaadavalt pettunud.

"Muidugi me ikkagi terve selle aja eeldasime, et see mees saab riigi poolt karistatud. Hetkekski ei olnud sellist tunnet, et mitte keegi ei vastuta meie lapse surma eest ja minu vigastuste eest," on Liisa nördinud.