Martin Herem pöördus haridus- ja teadusminister Kristina Kallase poole murega koolilõpetajate ehk kaitseväe kutsealuste kehalise võimekuse madalate näitajate pärast, mis ilmnevad kaitseväe kehaliste võimete kontrolltesti (KVKT) tulemustest.

KVKT miinimumnõuded eeldavad, et sooritaja teeks kahe minuti jooksul vähemalt 40 kätekõverdust toenglamangus, sama ajaga tuleb teha ka 46 istessetõusu selililamangus ning 3,2 kilomeetri jooksu aeg peab olema kuni 15,54 minutit.

"Eelmise aasta tulemuste kohaselt on teenistust alustavate kutsealuste KVKT miinimumnõuete täitmine olnud jõukohane vaid 28 protsendile sõduritest. Seega ei suutnud 72 protsenti ajateenistusse astujatest kehalise võimekuse miinimumnõudeid täita," lausus Herem.

Seetõttu tegi ta ettepaneku, et üldkehalise ettevalmistuse treeningute mahtu jõu ja vastupidavuse arendamiseks riiklikus ainekavas tõstetaks.

Herem soovitab ühtlasi, et gümnaasiumiastmes läbiksid õpilased kaitseväe kehaliste võimete kontrolltesti (KVKT) positiivsele tulemusele ja need, kellel on sellega probleeme, saaksid kasutada kaitseväe spordiäpi ettevalmistavaid spordiprogramme.

Kolmanda ettepanekuna soovitas Herem läbida gümnaasiumiastme ühe õpitulemusena kiirrännakuna kümme kilomeetrit kümnekilose seljakotiga, sest see on ajateenistuseks valmistumisel tähtis.

Kuusalu keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ning Eesti kehalise kasvatuse liidu aseesimees Ingrit Keerma ütles, et Heremi mure on põhjendatud, sest kui sõjaväkke saabujaist nii paljud sealse testiga toime ei tule, on see otsene tagasiside, mis näitab puudujääke.

"Ma olen selles suhtes täiesti nõus, et laste füüsiline vorm on tagasi läinud. Nii tüdrukute kui poiste osas," sõnas ta.

Keerma sõnul ei ole see juhtunud äkitselt, vaid pika aja jooksul. Kui vaadata näiteks 20 aasta taguseid teste, siis praeguseks on üldine keskmine võimekus langenud. Samas ei saa selle parandamist ainult kehalise õpetajatele kohustuseks panna.

"Heaoluühiskond on viinud sinnamaale, et õpilased saavad valida, et seda ei taha teha, seda ei viitsi ja on sellist käegalöömist ja järeleandmist. Tendents sinna suunda on kasvanud ja muidugi röövivad aja telefonid ja arvutid. Lapsed ei ole enam nii palju väljas ja õues ja füüsiline vorm läheb tagasi," tõdes kehalise õpetaja.

See, kui palju lapsed ise oma füüsilisest vormist hoolivad, sõltub Keerma hinnangul väga paljudest asjaoludest – nii kooli sportlikkusest, noort ümbritsevast seltskonnast ja nende suhtumisest ja üldisest infotulvast.

"Ümberringi on see infotulv nii suur, et ma arvan, et iseseisvalt nad sellele ei mõtle. Sellele peab ikkagi hästi palju ise tähelepanu juhtima, teadlikult tähelepanu juhtima," rõhutas ta ja pidas seetõttu ka Heremi algatust väga õigeks sammuks.

Kaitseväe juhataja soovitatud teste võiks Keerme hinnangul teha gümnaasiumis või ka pärast põhikooli lõppu, kui õpilane läheb edasi kutsekooli.

Uued õppekavad peaks probleemi leevendama

Haridusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaekspert Kertu Tort ütles, et tegelikult on ajakohastatud õppekavades, mis võetakse kasutusele alates septembrist, suurt hulka neist ettepanekutest juba arvesse võetud.

"Seal on õpilaste kehaliste võimete mõõtmine tegelikult lausa ühe õpitulemusena sees," kinnitas ta. "Kui räägime matkadest või rännakutest, siis ka sellised asjad on toodud õppekavasse sisse."

Tordi sõnul on need teemad liikumisõpetuse ainekava koostades koostöös kaitseväega ja paljude teistega juba läbi käidud.

"Kaitseväega konsulteeriti just nimelt selles võtmes, et mida teha selleks, et parandada neid tulemusi õpilastel, kes väljuvad gümnaasiumist, ja seal ongi tegelikult näiteks selline asi nagu matkamine toodud liikumisõpetuse üheks õppesisuks," rääkis Tort.

Ta lisas, et kui esimeses kooliastmes on tegu väiksema, kuni mõnetunnise matkaga, siis järgmises kooliastmes on juba ette nähtud päevane matk ja kolmandas kooliastmes matk koos ööbimisega. Gümnaasiumiastme puhul tähendab see laagri tüüpi matka ning Tordi kinnitusel on ka HTM soovitanud paljudele koolidele kaitseväega koostööd teha.

Miks nii vähesed koolilõpetajad suudavad kaitseväe füüsiliste võimete testi ära teha, ei ole ministeeriumi esindaja sõnul kindlasti seotud ainult liikumisõpetuse õppekavaga, vaid probleem on märksa komplekssem.

"Tänases ajakohastatud õppekavas on keskmesse tulnud just nimelt õpilase autonoomia ja sisemise motivatsiooni toetamine, et õpilane väga selgesti mõistaks, milleks ta midagi teeb, et ei tehta asju hinde pärast või õpetaja pärast või sellepärast, et õppekavas on nii ette nähtud," rõhutas Tort.

Seega peaks õpilased uue õppekava kohaselt saama individuaalselt oma võimeid testida ja tulemuste põhjal saama individuaalset infot, mida tuleks veel teha, et oma tulemusi ja tervist parandada, näiteks milliseid treeningkavasid rakendada.

"Selles osas on küll see nihe üsna suur. Pigem individuaalsem lähenemine justnimelt selleks, et õpilasel oleks väga selge arusaam sellest, kui suurel määral selline argipäevane liikumine ja pingutatud tegevus liikumisõpetuse tunnis on seotud üleüldiste kehaliste võimetega ja ka tema üldise tervisliku seisundiga, sealhulgas ka vaimse tervisega," ütles Tort.

Seega suures plaanis ongi uus õppekava Tordi sõnul juba Heremi ettepanekutega kooskõlas, ehkki mitte nii rangel kujul, näiteks matka puhul pole distantsi ja seljakoti kaalu kohta selliseid nõudeid, mida kaitseväe juhataja soovitas.

Ka kinnitas HTM-i esindaja, et koolide gümnaasiumiastmes tehakse juba praegu kaitseväe teste ning analüüsitakse saadud tulemuse alusel enda kehalisi võimeid.

Ingrit Keerma märkis, et praeguses kõrgendatud sõjaohuolukorras on vaja, et noored oleksid vormis ja saaksid hakkama ning oma roll on ka vanematel, et lapsi mitte saamatuteks kasvatada ja kõike nende eest ära teha.

"See sõnum võiks hästi jõuliselt ühiskonnast läbi käima, et meil on vaja, et meie mehed, tegelikult naised ju ka, oleksid vormis," lausus ta.

Ka Martin Herem tõi oma kirjas Kristina Kallasele välja Ukraina sõja, mis on tema sõnul näidanud hea füüsilise vormi elutähtsust.

"Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikke reservüksusi, kes jääksid rasketes lahingu tingimustes töövõimelisteks. Selleks, et üksused oleksid füüsiliselt lahinguvõimelised, on kaitseväe eesmärk, et 90 protsenti ajateenijatest  täidaksid kehalise võimekuse miinimumnõuded," lausus Herem.

Kaitsevägi testib ajateenijate kehalist võimekust nende teenistuse vältel kolmel korral ning 12. nädalal tehtava kaitseväe kehaliste võimete kontrolltesti läbimisprotsent on viimase nelja aasta statistika kohaselt olnud stabiilselt 60 protsendi juures.

Eesmärgini jõudmiseks on kaitseväe juhataja sõnul tarvis, et juba teenistuse alguses oleks suuremal osal kutsealustest kehalise ettevalmistuse miinimumnõuded täidetud, mis võimaldaks selle kaitseväes 90 protsendini tõsta.