Majandusanalüütikute sõnul on paari kuu näitajate põhjal ennatlik Eesti tööstuste käekäigu osas suuremaid järeldusi teha. Suuresti tuleneb tootjahindade langus kõrgest võrdlusbaasist.

"Tööstustoodangu tootjahinnad saavutasid tipu eelmise aasta alguses, sellest on toimunud väike langus, mis on eelkõige tingitud sellest, et energiahinnad odavnesid ja toormehinnad odavnesid.  Puit ja metallid on toonud hinna alla, samas kui muud kulud on üles läinuid," lausus Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

"Kui vaadata sektoreid, kus tootjahinnad on langenud rohkem, siis see (langus) tuleneb peamiselt toorainete hinnalangusest. Toorainete hinnad on maailmaturul mitu aastat kukkunud. Ehitusmaterjalitööstus, ka puidusektor. Tõusevad need, kus on suurem tööjõukulude osakaal, nagu elektroonikatööstus, farmaatsia," ütles MKM-i analüütik Karel Lember.

Luminori hinnangul tundub tootmishindade langus olevat peatunud, sest materjalid enam odavamaks ei lähe. Samas ei paista tööstuse märgatavat elavnemist.

"Töötlev tööstus toodab päris vähe võrreldes sellega, mis on võimeline tootma. Masinate kasutus on vilets, see ka viib kulud üles," märkis Uusküla.

Samas on ka näiteid olulisest elavnemisest. Näiteks metallitööstusettevõtte Eesti Kraanavabrik juht Rain Johanson ütles, et nende tellimused on viimastel kuudel kasvanud hüppeliselt.

"Viimase kolme kuu jooksul oleme täheldanud drastilist investeerimisjulguse kasvu, oleme saanud väga palju uusi tellimusi. Eestis on näha ka mitmete uute tehaste valmimist ja laiendusi. Me võime rääkida sadadest protsentidest tellimuste kasvust," lausus ta.