Baltimaade puidu jaemüüja Puumarketi ostudirektori Raul Kadaru sõnul on Soomest ja Rootsist eksporditava saematerjali hind tõusnud 10 protsenti, mis on Eesti puidutööstused tagasi konkurentsi toonud. 

"Praeguseks on ühest küljest Skandinaavia puidutehased oma tootmist vähendanud ning teisalt sealsed kohalikud kinnisvaraarendused vaikselt üles sulama hakanud. Nõudlus ja pakkumine läksid tasakaalu ning hinnad tõusid tagasi normaalsele turutasemele," ütles Kadaru ja lisas, et see on Eesti puidutööstustele soodne trend.

"Nüüdseks on Skandinaavia ja Eesti puiduhinnad ühtlustunud ja nii Puumarket kui ka enamus Eesti jaemüüjaid eelistavad kohalikku toodangut," rääkis Kadaru.

Kuigi ehitamise vähenemine mõjutab puidutootjaid, on Kadaru hinnangul sektoris kõige hullem möödas. 

"Mullu võtsid paljud puidutootjad ja -töötlejad kahjumid sisse, aga paistab, et tellimused on hakanud vaikselt taastuma ja mõni saeveski töötab jälle mitmes vahetuses," märkis Kadaru.

Kuna konkurents turul on ülitihe, ei ennustanud Kadaru siiski suuremat hinnatõusu, vaid pidas tõenäolisemaks odavate hindade püsimist: "Puidu ja laiemalt ehitusmaterjalide soodsad hinnad jätkuvad seni, kuni Eesti, lähiriikide ning olulisemate kaubanduspartnerite majandus kiratseb. Kui Skandinaavia ja Saksamaa turud taastuvad ja majatehased tavapäraselt tööle hakkavad, siis mõjutab see kindlasti nii puidu kui ka laiemalt üldehitusmaterjalide nõudlust ja hindasid." 

Vaatamata Raul Kadaru optimismile, märkis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja, et saematerjali nõrk nõudlus maailmas mõjutab Eesti puidutööstust negatiivselt. 

Kallis tooraine ja vähene nõudlus on tinginud Skandinaavias ja Soomes saematerjali tootmismahtude vähenemise, mis Välja sõnul seab keerulisse olukorda Eesti puidutööstused, kelle üheks oluliseks tööks on just saematerjali importimine ja väärindamine.

"Eestis on võimekust saematerjali edasi töödelda kaks korda suuremas mahus kui on meie enda saematerjali toodang, mistõttu on saematerjali impordivõimalused meile oluline sisend ning tootmismahtude vähenemine Skandinaavias ja Soomes mõjutab meie ettevõtteid negatiivselt," ütles Välja. 

Kohalikku toorainepuudust tekitab Välja sõnul muu seas kevadine pesitsusrahu, mistõttu peatatakse mitmel kuul aastas saeveskite töö. 

Nii saematerjali tootmismahtude vähenemine Skandinaavias kui ka toorainepuudus Eestis vähendavad Välja sõnul puitu väärindavate ettevõtete võimalusi konkurentsivõimelise hinnaga toorainet hankida.

Välja sõnul mõjutab Eesti puidutööstust ka niinimetatud metsareform – metsa-, looduskaitse- ja kliimakindla majanduse seaduse eelnõud –, mis ei toeta majandust ega Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. 

"Selle asemel püütakse fikseerida, kui palju me majandusena kaotame. Niigi väga keerulises olukorras Eesti majandusele ja suures miinuses riigieelarvele seatakse seega veelgi suurem koorem. Praegusel kujul tähendavad need eelnõud, et Eesti majandusel läheb halvemaks, mis tähendab, et igal Eesti inimesel läheb olukord raskemaks," ütles Välja.

Välja tõi ka välja, et kaugematel turgudel domineerivad Venemaa ja Valgevene puit, sest Euroopas seatud sanktsioonide tõttu on neil madal hind. Eestil on aga tema sõnul võimatu neil turgudel müüa.