Mereõiguse ekspert: Venemaa merepiiri täpsustamine on hea
Mereõiguse eksperdi Alexander Loti sõnul on Venemaa plaan viimaks täpsustada oma sisevete merepiir positiivne ja igati Eesti huvides. Selle, et Venemaa saaks sisevete merepiiri täpsustamise käigus kuidagi teiste riikide merealale laieneda, Lott välistas.
Riikide sisevete merepiiriks on mõtteline joon, mis madalvee seisul ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte. Sellest joonest omakorda lähtub mereala külgvöönd ja majandusvöönd.
Venemaa sisevete merepiir ehk sirgete lähtejoonte süsteem kehtib Loti sõnul muutumatuna riigisisese määrusega aastast 1985, mil see jooksis toonase Nõukogude Liidu sisevete merepiirina. Arusaadavalt ei ole peale liidu lagunemist ja okupatsiooni lõppemist see enam adekvaatne.
Riikidevahelised merepiirid ja majandusvööndite piirid panevad paika riikidevahelised lepingud ja neid ühepoolselt muuta ei ole võimalik, rääkis Lott. Küll aga saab riik Loti sõnul täpsustada oma sirgete lähtejoonte süsteemi, nii et see ühegi teise riigi arvelt mereala ei suurenda.
"Kui neid sirgeid lähtejooni tõmmata näiteks rannajoonest kaugemale, ei muutu sellest mitte kuidagi kahe riigi vaheline merepiir, nii nagu see on nende riikidevahelise lepinguga määratletud," märkis Lott.
Kuna Venemaal justkui kehtiv merepiiri määrus niikuinii vajaks ajakohastamist, siis hindab Lott, et Venemaa merepiiri täpsustamine on tegelikult tervitatav ja Eesti huvides.
"Mõeldav lahendus Soome lahel sirgete lähtejoonte süsteemi kehtestamiseks olekski mööda sedasama liini, mida nüüd meediauudiste järgi on ka Venemaa poolt välja pakutud. Et ta kulgeks sealt Soome-Vene piiri juurest, üle Suursaare Ruuskarini, Ruuskarist edasi Tütarsaarteni. Sealt juba ühendaks Vigrundi laidu ja seejärel lõppeks see süsteem Soome lahel Narva jõe juures," rääkis Lott.
Loti sõnul ei ole praegu alust arvata, et Venemaa sirgete lähtejoonte süsteemi kohendamine avaldaks mingisugust mõju näiteks Soome ja Nõukogude Liidu vahel kokkulepitud majandusvööndi piirile. "Arvestades Soome lahe merealasid, siis tagumine piir, mis on Vene merealade ulatuseks, on määratletud just nimelt kahepoolsete lepingutega."
"Venemaa toimetab omaenda lombis, tehes seda rahvusvahelise mereõiguse alusel. Ja selleks on tal ka õigus. Mis on kõige olulisem, õigupoolest seesama sirgete lähtejoonte süsteemi kohendamine vastab Eesti ja ka Soome huvidele," märkis Lott.
"Senine sirgete lähtejoonte süsteem, mis pärineb 1985. aastast, vilistab muu hulgas praegusele olukorrale, kus teadupärast Balti riigid on iseseisvad ja me ei ole osaks Venemaa sirgete lähtejoonte süsteemist. Asjaolu, et Venemaa meid oma sirgete lähtejoonte süsteemist välja arvab, on ainult tervitatav," rääkis Lott.
Olukord, kus Venemaa viimaks kindlaks määrab, kust riigi merepiir jookseb, vähendab Loti sõnul halle alasid ja suurendab Läänemerel õigusselgust, mis on kõigi huvides. "Olukord, kus sirgete lähtejoonte süsteem katkes keset merd, tähendas ka seda, et valitses ebaselgus, millised merevööndid täpselt Venemaal on Soome lahes," rääkis Lott.
Eesti poliitikud näevad provokatsiooni
Kui mereõiguse ekspert peab Venemaa merepiiri defineerimist positiivseks, siis poliitikute hinnangul on tegu provokatiivse käitumisega. Näiteks välisminister Margus Tsahkna teatas, et ei ole välistatud, et tegemist on ühe Venemaa hübriidtegevuse vormiga.
"Mulle hetkel tundub, et see võib olla ka hübriidne infooperatsioon, et näidata läänele ja NATO riikidele, et kui vaja, siis me oleme valmis ka oma territooriumi muutma, merepiiri muutma. Seetõttu on kõige tähtsam kõigepealt aru saada, mida venelased üldse teha tahavad, mille alusel, ja siis reageerida. Siin me säilitame rahu ja suhtleme Leedu ja Soomega," rääkis Tsahkna.
Peaminister Kaja Kallas ütles, et kuna informatsioon on veel värske, tegeleb välisministeerium asjaolude väljaselgitamisega, olles tihedas suhtluses Leedu ja Soome kolleegidega. Kallas lisas, et kuna Venemaa on mereõiguse konventsiooni liige, peavad riigi sammud olema sellega kooskõlas.
Kaitseekspert Rainer Saks märkis, et tegemist on Venemaa provokatsiooniga. Ka riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson pidas Venemaa piiride ümberjoonistamist provokatsiooniks.
President Alar Karis sõnas, et praeguses olukorras tuleb jääda rahulikuks. "See teema on suhteliselt värske ja puudutab praegu ka ainult Soomet ja Leedut," märkis Karis.
Soome praegu aga provokatsiooni ei näe. "Meil ei ole ametlikku infot selle kohta, mida Venemaa plaanib. Kindlasti ei näe me sellel hetkel siin provokatsiooni," ütles Soome välisminister Elina Valtonen.
Arold: riigipiire ühepoolselt muuta ei saa
Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni ülem kolonelleitnant Uku Arold ütles "Ringvaatele", et ÜRO mereõiguse konventsioon ei luba ühepoolselt riigipiire muuta.
"Tuletan meelde, et aastal 2007 Venemaa läks ja uputas põhjanaba alla oma riigilipu. Ega see ei teinud seda territooriumit Venemaa territooriumiks. See oli lihtsalt üks propagandasõu," rääkis Arold.
"Praegusel juhul me saame ka öelda, et riigipiire ühepoolselt muuta ei saa. ÜRO mereõiguse konventsioon, kus Venemaa on osaline, seda ei luba. Ja Venemaa ei ole teinud ei Soomele, Eestile ega Leedule ühtegi ametlikku pöördumist, et ta tahaks merepiiri täpsemalt muuta. Oli üks info Vene kaitseministeeriumi kodulehelt uute mõõdistuste kavatsuse kohta, mida on edasi asutud tõlgendama," lisas ta.
Arold ütles, et kui Venemaa plaanid osutuvad tõeks, siis NATO ei tohiks siin järele anda.
"Iga järeleandmine kurjategijale innustab teda veel rohkem proovima edasi minna, veel jõhkram olla. Kui ühe riigi riigipiiri, mis on ka NATO ja Euroopa Liidu välispiir, proovitakse jõuga painutada, siis seal ei tohi mitte tolligi järele anda ja seda peavad nii diplomaatilised, informatsioonilised, majanduslikud ja kui vaja ka sõjalised viisid signaliseerima," ütles Arold.
Teisipäeval avaldas Venemaa kaitseministeerium dokumendi, milles teatas plaanist ümber vaadata Venemaa merepiir. Plaanile reageerisid Soome poliitikud, kes teatasid vajadusest sellega tutvuda.
Kolmapäeval teatas uudisteagentuur Interfax, viitega sõjandus-diplomaatilistele allikatele, et Venemaa ei plaani Läänemeres oma merepiire või majandusvööndeid ümber vaadata.
Toimetaja: Huko Aaspõllu, Merili Nael