USA ametnikud eitavad lobitööd resolutsiooni vastu. Lääne ametnike süvenenud mure Iraani tuumaalase tegevuse üle on aga esile kutsunud erimeelsusi, vahendas The Wall Street Journal.

Esmaspäeval teatas ÜRO aatomienergia agentuur, et Iraani 60 protsendi ulatuses rikastatud uraani varu tõusis 20,6 kilogrammi võrra, jõudes 11. maiks 142,1 kilogrammini, mis on seni kõrgeim tase.

USA ametnike sõnul on see võimalik muuta rikastatud ja relvakõlblikuks uraaniks vaid mõne päevaga ning sellest piisaks kolme tuumarelva valmistamiseks.

Mõned USA ametnikud kardavad, et Iraan võib muutuda ettearvamatumaks, kuna riik hakkab valima uut juhti pärast president Ebrahim Raisi hukkumist kopteriõnnetuses. Bideni administratsioon on juba ammu öelnud, et otsib diplomaatilist lahendust Iraani tuumaprogrammi probleemile.

Euroopa diplomaadid on hoiatanud, et tegevusetus õõnestaks IAEA autoriteeti, mille eesmärk on piirata tuumarelvade levikut. Kardetakse, et see nõrgestab ka lääne survet Iraanile. Nad on pettunud USA püüdlustes nende lähenemisviisi õõnestada.

USA ametnik kinnitas, et Washington on enne järgmisel kuul toimuvat IAEA juhatuse koosolekut teinud tihedat koostööd oma Euroopa partneritega ja igasugune spekulatsioon otsuste üle on ennatlik. "Me suurendame survet Iraanile sanktsioonide ja rahvusvahelise isoleerimise kaudu," lisas ta, viidates G7 meetmetele pärast Iraani raketi- ja droonirünnakut Iisraelile eelmisel kuul.

Teine USA ametnik lükkas tagasi väited, nagu sooviks Washington vältida tüli Iraaniga enne USA presidendivalimisi.

IAEA juhatus võttis viimati Iraani hukkamõistva resolutsiooni vastu 2022. aasta novembris. USA ja Euroopa ametnikud Viinis on pärast korduvalt hoiatanud, et nad rakendavad meetmeid, kui Teheran ei ohjelda oma tuumaambitsioone ega suurenda koostööd agentuuriga.

Prantsusmaa ja Suurbritannia on mures, et Washingtonil puudub strateegia Iraani tuumaalaste edusammudega tegelemiseks. Euroopa diplomaadid on öelnud, et Bideni administratsioon ei näi olevat valmis tõsiseks diplomaatiliseks pingutuseks või Teherani tuumaalaste rikkumiste eest karistama.

2015. aastal vastu võetud tuumalepe tühistas enamiku rahvusvahelistest sanktsioonidest Iraani vastu vastutasuks Iraani tuumategevuse range, kuid ajutise piirangu eest. Euroopas leidis see toona suurt toetust ja seda lepet püüti ka säilitada pärast seda, kui Trumpi administratsioon sellest 2018. aastal taganes.

Bideni administratsioon seadis tuumaleppe taaselustamise oma ametisse astumisel peamiseks välispoliitiliseks eesmärgiks. Kuid kõnelused kukkusid kokku 2022. aasta augustis, kui Iraan karmistas oma nõudmisi. Sellest ajast alates on USA ametnikud püüdnud pingeid Iraaniga lahendada.

USA ametnike sõnul võiks Euroopa Iraanile suuremat survet avaldada, sealhulgas katkestades sidemed Iraani pankadega ja kuulutades Iraani eliitväeüksuse Islam Revolutionary Guard Corps terrorirühmituseks.

Washingtonil on oma strateegia Iraanile tuumategevuse osas surve avaldamiseks, mis hõlmab IAEA-lt ulatusliku aruande koostamise taotlemist, mis kajastaks kõike, mida agentuur teab Iraani koostööst keeldumise kohta.

Kuigi aruandel ei oleks garanteeritud tagajärgi, tõmbas sarnane jõupingutus 2011. aastal rahvusvahelise tähelepanu Teherani tuumaalastele edusammudele ja andis hoogu rahvusvahelistele sanktsioonidele Iraani vastu.

Euroopa ametnike sõnul on neile öeldud, et Washington kaalub agentuurilt sellise aruande esitamise taotlemist pärast USA valimisi novembris. USA ametnike sõnul võiks selline aruanne toetada rahvusvaheliste sanktsioonide kiiret taastamist, mis tuumaleppe alusel tühistati.

Lisaks suure rikastatud uraani varu kogumisele on Iraani ametnikud väitnud, et Teheran on omandanud tuumarelva ehitamise oskuse. Teised on väitnud, et Teheran võiks tühistada ülemjuht ajatolla Khamenei massihävitusrelvade keelu.

Iraan väidab, et tema tuumaprogramm on tsiviilotstarbeline. USA luurekogukond ja IAEA ütlevad, et neil pole tõendeid, et Teheran ehitaks tuumarelva. Teheran hakkas oma tuumaprogrammi laiendama pärast seda, kui USA lahkus tuumaleppest.

Iraan on vähendanud IAEA järelevalvet oma tuumaprogrammi üle ja aastaid takistanud agentuuri uurimist.

Teheran on viimasel ajal oma tuumaprogrammi korduvalt eskaleerinud ja võtnud kasutusele uusi meetmeid inspektorite juurdepääsu piiramiseks. Mullu pärast IAEA juhatuse suulist kriitikat keelas ta mitmel kogenud Euroopa inspektoril riiki siseneda.

USA kardab nende sammude kordumist, kui hukkamõisturesolutsioon läbi läheb.

USA administratsioon on ka skeptiline, et ametlik hukkamõist midagi saavutaks. Isegi kui Iraani tuumategevus lõpuks ÜRO julgeolekunõukogusse jõuaks, oleks see teema seal tõenäoliselt hukule määratud. Venemaa ja Hiina, kellel on ÜRO-s vetoõigus, tõenäoliselt vetostavad kõik katsed kehtestada Teheranile sanktsioonid tema tegevuse eest.