Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles ERR-ile, et üldistes raamides on lisaeelarve kokkulepe olemas ja nüüd tuleb seda sisustama hakata.

"See tähendab, et ministeeriumid peavad esitama konkreetsed read, et kustkohast täpselt millise sendi täpsusega ära võetakse," sõnas Läänemets, kelle sõnul võib eelnõu riigikokku jõuda järgmisel nädalal.

Läänemetsa sõnul on valitsuses kokkulepe, et julgeolekut üldjuhul kärped ei puuduta, seda nii kaitse- kui ka siseministeeriumis. Küll aga kärbib siseministeerium ühekordselt kolm miljonit eurot.

"Seal on teatavad remondifondi rahad ja võib-olla mingid väiksemad tegevused. Kõik täpselt teada ei ole, aga üldiselt tunnetus on olemas. Loomulikult seda tuleb nüüd täpsemalt üle vaadata ministeeriumis. Aga kõige tähtsam on see, et inimeste koondamist ei järgne ja julgeolek Eestis on jätkuvalt tagatud," rääkis siseminister.

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ütles, et ka kaitseministeerium on valmis kärpes osalema, aga vaid juhul, kui vabanenud vahendid lähevad laskemoona ostmiseks.

"Kui ministeeriumite personalivahendeid vähendatakse, siis teeb seda ka kaitseministeerium, loomulikult. Me ei ole kuidagi erinevad teistest. Aga kuna me kaitsekulusid tervikuna ei vähenda, siis selle raha, mille me kokku hoiame, me suuname justnimelt laskemoona, mis on tegelikult kõige kriitilisem vajadus," rääkis ta.

Läänemetsa sõnul tuleb näiteks kärpeid ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuses (EISA).

"Suurem selline panus sealtpoolt jäi sisse. Kui me räägime bürokraatiast ja sellest, et meil on kuskil väga palju ametnikke tööl ja sellel oleks väiksem mõju või on mingisuguseid teatud toetusmeetmeid, mida saab kokku võtta, siis EISA see on," ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul ka sotsiaalministeeriumis püsivaid kärpeid ei tule. "Põhimõtteliselt seda teed ei lähe, et pensioneid peaks kärpima ja kuidagi muudmoodi inimeste, kes on nõrgemas positsioonis, puuetega inimeste toetustr kärpimist ei tule."

Sotsiaaldemokraatide soovitud ühistranspordi dotatsioon, millest on puudu mõnikümmend miljonit eurot, peaks kokkuleppe järgi valitsuse reservist tulema.

"Kui me riigieelarvet tegime, me seda ka nüüd siin eelarveprotsessi käigus rääkisime. Ma ei kahtle, et seda tehakse, sest tegemist on kuludega, mis riik enda peale on võtnud lepingutega ja neid tuleb täita. Riik ei saa olla sõnamurdja selles kohas, kui ta midagi lubab, siis tegema ka peab," ütles Läänemets.

Läänemetsa hinnangul oleks võinud valitsus siiski kohe tegeleda 2025. kuni 2027. aasta eelarvega. "Aga üks samm nüüd saab astutud, loodetavasti siis järgmised arutelud, mis võiks alata põhimõtteliselt homme ülejäänud eelarve osas, võiksid siis olla selle võrra kergemad," lisas ta.

Tsahkna: kuni 80 protsendi ulatuses on baaskärbe

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles, et kokkuleppele jõudmine on hea, kuna veel mõne päeva eest olid koalitsioonipartnerid sellest kaugemal kui paar nädalat tagasi.

"Tähtis on see, et maht jäi samaks – 175 miljonit eurot on lisaeelarve maht. Tähtis on see, et tegelikult kärpepool ei läinud mitte väiksemaks, vaid me jäime samasse plaani, mis meil oli alguses – see on siis üle 100 miljoni, umbes 109 või 110 miljonit eurot on kärpepool. Meie jaoks oli tähtis, et valdav osa sellest kärpest on baasikärbe, mis tähendab, et see kandub edasi järgmistesse aastatesse. Me lihtsalt ei lähe tegema ajutist mingit Potjomkini küla, nagu me siin tegime võib-olla varem," rääkis Tsahkna.

Tema sõnul on baasikärbe umbes 70 kuni 80 protsenti kõigist kärbetest. "Need numbrid täpsustavad, selle ülesande praegu rahandusminister saigi ja kõik meie ministrid peavad selle töö ära tegema," sõnas Tsahkna.

Ta märkis, et kaitseinvesteeringuid ja sisejulgeolekut ei taha keegi kärpida, kuid bürokraatiat tuleb mõlemas valdkonnas kärpida.

"See on olnud Eesti 200 seisukoht, et riigi valitsemise jooksvad kulud, kui mulle öeldakse, et sealt ei ole kuskilt võimalik kärpida, siis tegelikult on. See kokkulepe on meil olemas," lisas ta.

Tsahkna sõnul on ka tähtis, et sihtasutused saavad oma kärpeülesande. "See puudutab tegevuskulusid, need on läinud vohama, aastaid ei ole sinna sisse vaadatud ja selle kokkuleppe me täna saavutasime," sõnas ta.

Võrklaev: riigikogu võiks lisaeelarve juunikuus heaks kiita

Valitsus plaanib eelnõu järgmisel nädalal riigikokku saata, rääkis rahandusminister Mart Võrklaev (RE). Ta lisas, et eelnõuga on soov liikuda edasi nii kiiresti kui võimalik ning riigikogu võiks selle heaks kiita juunikuu jooksul.

175 miljoni euro suurusest negatiivsest lisaeelarvest on ligi 100 miljoni euro eest kokkuhoidu ning ligi 70 miljoni euro eest täiendavaid tulumeetmeid, rääkis Võrklaev.

Tulumeetmetena loetles ta Eleringi dividende ja RMK täiendavad dividende. "Tegelikult oleme otsuseid teinud ka viimase kuu jooksul riigilõivude osas, mis toob riigile täiendavat tulu, ja eelmisel aastal kokku lepitud nii-öelda maksude tõhustamise meetmed," sõnas Võrklaev.

Ta täpsustas, et suurem osa lisadividende tuleb RMK-st.

Võrklaev märkis, et üle poole kokkuhoiumahust kandub edasi. "Rahandusministrina minu huvi on loomulikult see, et me võimalikult palju teeks püsikokkuhoide, mis kanduksid ka järgnevatesse aastatesse edasi," sõnas Võrklaev. "Ootame nüüd ära kõikide ministrite täpsed sisumeetmed ja siis on võimalik juba konkreetselt numbritest rääkida."

Sihtasutustele on ettenähtud viieprotsendi kokkuhoid tegevus- ja majandamiskuludelt. "Muuseumid ja teatrid hetkel jäävad sellest välja," ütles Võrklaev.

Sihtasutuste kärpe suurusjärk on eelarves kümme miljonit. Ministeeriumide kokkuhoiusumma on suurusjärgus 100 miljonit, lausus Võrklaev. Detaile ta ei täpsustanud.

Võrklaeva sõnul ei saa öelda, et sotsiaalministeerium pääses kärbetest.

"Meil on kaitseministeeriumi osas kokkulepe, kes samamoodi vaatab üle oma personali majandamiskulud ja suunab täiendavaid vahendeid nende arvelt nii-öelda laskemoona ja kaitsevõime parandamisse. Siseministeerium kui sisejulgeolekuasutus on lubanud teha kolme miljoni ulatuses sellel aastal ühekordseid kokkuhoiukohti. Kõik ülejäänud ministeeriumid panustavad nii pikaajalise kokkuhoidu kui ka siis teatud määral on neil võimalus panustada siis ühekordsete vahenditega," rääkis Võrklaev.

Suuri investeeringuid valitsus ära jätta ei plaani.

"Valitsus on otsustanud, et sel aastal teeme investeeringud kõik nii kiiresti ja nii palju ära kui võimalik, ja seadnud ka konkreetse ülesande, et kohustustega peab olema augustiks 70 protsenti kaetud, et jõuda aasta lõpuks sajani," kommenteeris Võrklaev investeeringutelt kokkuhoidu. "Samas on teada, et kunagi 100 protsenti need investeeringud pole realiseerunud ja me oleme võtnud suurusjärgus 20 miljonit, mis me arvame, et ei realiseeru."