Arvestades kui vaevaliselt see 100 miljoni euro suurune kärbe sündis, siis mis lootust üldse on, et järgmise aasta eelarvet õnnestub päästa?

Mul on väga kahju, et me ei suutnud koalitsioonis kokku leppida üleväljakärpe protsenti, mis niikuinii tuleb järgmiseks aastaks, sest me lihtsalt kaotame aega. Umbes viis protsenti üleväljakärbet tuleb teha. 2025. aasta on väga keeruline aasta ja me teame ka, et julgeolekuolukord ei parane. Nii et see jääb mulle tõesti kripeldama.

Aga oluline on see, et me ikkagi otsustasime teha ära lisaeelarve 175 miljoni eurose mahuga ja me ikkagi suutsime ambitsiooni hoida ka kärpe võtmes ehk üle 100 miljoni läheb kärpesse.

Mingeid uusi maksutõuse ju valitsus ei plaani ja nähtavasti mingeid jõhkraid kärpeid ei tule. Kas te üldse näete võimalust, et järgmise aasta eelarvepuudujääk ei ületa kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist?

Tänase seisuga see ikkagi on üle viie protsendi, nii et ma ei ole nii optimistlik. Kärped tulevad, nii-öelda üleväljakärped, välja arvatud kaitseinvesteeringud. Minu kogemus ütleb, et me peame leppima kokku selle protsendi, mida me võtame eesmärgiks. Ja lisaks peame tegelema majandust elavdavate meetmetega, mis on ka välja töötatud, mis nõuavad investeeringuid. Nii et kahelt poolt kokku võttes, ega midagi lihtsat ees meid ei oota sellel sügisel.

Kas maksuküüru kaotamine tuleks ära jätta?

Ma arvan, et kõik on täna laual, kuni ei ole poliitiliselt kokkulepet. Kui ei ole selles koalitsioonis soovi teha seda karmi kärbet, siis peame vaatama, kas me maksuküüru suudame jõustada. Kõik on laual. Meil ei ole ju sellist kokkulepet, et meil oleks midagi kokkulepitud järgmiseks aastaks.

Kas valitsus oleks teovõimelisem, kui sotsiaaldemokraadid, kes ütlevad, et kärpimise asemel tuleb makse tõsta, valitsusest välja visata?

Ma loodan, et see valitsus on teovõimeline. Täna me näitasime seda. Kuigi me olime paar päeva tagasi olukorras, kus meil mitte mingisugust kokkulepet ei olnud, ma arvasin, et äkki ei tulegi, siis tegelikult me suutsime kokku leppida. Aga see ongi maailmavaateline konflikt selles koalitsioonis – Eesti 200 ei toeta maksutõuse. Me oleme nõus arutama näiteks laiapindse julgeolekumaksu üle, aga see on alles aastaks 2025. Aga lihtsalt rääkida, et võtame rohkem raha ja me ei ole võimelised oma riigilt pekki maha hõõruma, siis sellega me ei ole nõus.

Kas osa sellest valitsuse letargiast on seotud sellega, et oodatakse, et Kaja Kallas ikkagi Euroopa Komisjonis mõnele volinikukohale asuks?

Ega ma ei hakka teile ju siin ajama mingit udujuttu ka – see küsimus on ju õhus. Ja tegu ei ole lihtsalt ühe poliitikuga, tegemist on Eesti peaministriga. Kui ta peaks saama mingisuguse kõrge ametikoha, on selge, et see valitsus laguneb ehk seda valitsust enam ei ole ja eks see mingi pitseri paneb.

Ma loodan, et lähiaegadel saab see küsimus selgeks, kuhu Kaja Kallas läheb või ta jääb siia. Täna valitsus töötab, kõik ministrid teevad tööd, aga mingi küsimärk on ikkagi üleval. Ei ole mõtet kuidagi salata seda.

Kas Eesti 200 poolt on see parem variant, kui Kaja Kallas lahkub Euroopa Komisjoni või jääb siia?

Mina tahan lihtsalt, et see koalitsioon töötaks, et ei oleks mingeid ootusi kellelgi või millegi taha pugeda, et me ei tea, kellega me läbi räägime näiteks sügisestel eelarveläbirääkimistel. Lihtsalt selgus on kõige tähtsam selle koalitsiooni jaoks.

Kindlasti Kaja Kallas oleks väga tugev Eesti esindaja Euroopa tasemel rahvusvahelise poliitika mõttes, aga mina tahan, et Eesti valitsus oleks töövõimeline ja ükski kõhklus ja kahtlus seda koostööd ei varjutaks.