Üksikuid ehitustele või teetöödele ette jäänud sõjahaudu on Eestis ikka ümbermaetud. Pärast Ukraina sõja algust otsustas aga riik senised punaarmeelaste säilmed kalmistutele viia.

"Me oleme ümber matnud alates 2022. aastast 70 ebasobivas kohas asuvat sõjahauda ja oleme leidnud ligi 2000 inimese säilmed, mis on ümbermaetud surnuaedadele," rääkis Eesti sõjamuuseumi juht Hellar Lill.

"Meil on päris suur tööjärg ees. Hinnanguliselt jätkub seda nii selleks kui ka järgmiseks aastaks," lisas Lill.

Seni on lahtikaevatud haudadest 15 osutunud tühjadeks. Peamiselt on ümbermaetud hauad asunud kohalike omavalitsuste territooriumitel. Mõned ümbermatmised on tehtud ka maaomanike palvel.

Üks "Aktuaalse kaameraga" rääkinud Lõuna-Eesti maaomanik ütles, et soovis säilmete ümbermatmist, kuna ei soovinud, et tema krunti kasutatakse propaganda tegemiseks. Nimelt hakkasid pärast Ukraina sõja algust seal käima noored, kes pärast lillede asetamist kindlasti tegid ka haual pilti.

Riik on ümbermatmistele kulutanud ligi 220 000 eurot ning kokku võib sõjahaudade ümbermatmine maksma minna üle poole miljoni euro.

Kaitseministeerium ümbermatmistele planeeritud summasid ei vähenda.

Kultuuriuurija Epp Annuse sõnul on hoogtöö korras sõjahaudade ümbermatmine olla koht, mille pealt maksumaksja raha kokku hoida.

"Meil on palju täiesti surnud mälukohti. Tõepoolest võssa kasvanud. Kohalikel pole neist sooja ega külma, tegemist on üsna kaugete kohtadega, mille puhul pole põhjust hakata seal suuri ümberkaevamisi, säilmete ümbermatmisi tegema," sõnas Annus.

Kui aga on tegu elusate mälupaikadega, siis tuleks kultuuriuurija sõnul tegutsemine hoolega läbi mõelda, suhelda nii ajaloolaste kui ka kohalike inimestega.