Lemmikloomade kinkimine on riskantne ja tihti ka halb idee, sest kingisaaja vastutusvõimet on raske kindlaks teha. Seetõttu on tavaline, kui detsembris suure rõõmuga võetud koduloom tuuakse uuel aastal tusasel meelel varjupaika tagasi.

Tartus elav loomasõber Mia Melanie Saar on sellise saatusega kodulooma varjupaigast juba päästnud.

"Meie koer on täpselt see jaanuari koer. Tema võeti ka jõuludeks ja anti tagasi varjupaika, sest ta ei sobinud, kuna ta oli natukene kartlik. Inimesed ei ole valmis selleks väljakutseks, et koeraga peab tegelema ja et ta võib alguses olla natukene hirmunud. Inimesed annavad väga kergelt alla," rääkis Saar.

Veterinaarmeditsiini Üliõpilaste Seltsi haridusjuht Carina Pashkovich tunnistab probleemi ja pakub lahendusena Tallinna ja Tartu kuusepuud, kuhu on riputatud varjupaigas elavate loomade pildid ja täpsed andmed.

"See süsteem on selline, et kuuse peal on looma kaardid. Ühel pool on pilt ja teisel on kirjeldus ja meil on seal kirjas, et ta ei sobi üllatuskingitusena. Me üritame alati öelda, et loom ei ole üllatuskingitus. Ma arvan, et jaanuaris juhtub see, et osad loomad lähevad, kas tagasi varjupaika või neid tuuakse tagasi varjupaika, sest nad on olnud üllatuskingitused," ütles Pashkovich.

"See peab olema ikka kaalutletud otsus. Me eeldame, et inimesed ei võta kohe jõulude ajal, vaid enne räägivad sellest ja siis võtavad hiljem," lisas ta.

Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar üllatuskinke heaks ei kiida ja rõhutab, et looma võtmine ei ole lihtsalt poeskäik.

"Me seome kohe selle looma selle looma võtjaga, kes meilt võtab. Vastutus selle looma edasise elusaatuse eest lasub sellel, kes tuleb siia ja annab selle kohta allkirja ja kes kantakse ka registrisse," lausus Roosaar.