Riisalo rääkis ERR-ile, et valitsuses on kokku lepitud teha 2024. aasta jooksul umbes 170 miljonit eurot kokkuhoidu. Reaalseid kärpeid on sellest umbes 100 miljonit eurot ja ligi 70 miljonit eurot peaks katma täiendavad tulumeetmed.

"Me ei ole teinud kokkuleppeid selles osas, kust üks või teine ministeerium need kärpekohad leiab ja teeb, nii et see on iga ministri enda otsustada. Sotsiaalministeeriumil tervikuna on [kärpeid] natuke üle 10 miljoni, mis jaguneb mitte päris proportsionaalselt kahe ministri vahel, küll aga proportsionaalselt eelarvemahtudele minu ja tervishoiuministri vahel," sõnas ta.

Riisalo sõnul tuleb sellest osast, mida on vaja sotsiaalkaitseministri valitsusalas kokku hoida, umbes kolmandik sotsiaalkindlustusametist, sest sinna nende eelarve suuresti läheb.

"Minu eelarves on SKA kaudu peaaegu 4,5 miljardit eurot, nii et kokkuhoid, mida seal teha tuleb, on tegilikult ikkagi kaduvväike osa," ütles minister.

Ta lisas, et kokkulepped puudutavad käesolevaks aastaks kokkuhoitavat raha ja peaksid saama lõplikult paika järgmise nädala kolmapäevaks, kuid järgmisesse aastasse need sellisel kujul ei kandu. Keerulised valikud, mida tuleb teha kiiresti, ootavad ees augustis ja septembris toimuvatel riigieelarvestrateegia läbirääkimistel.

SKA peadirektor Maret Maripuu teatas sel nädalal töötajatele saadetud kirjas, et sotsiaalteenustelt tuleb kärpida 1,27 miljonit eurot ning tõenäoliselt puudutab kärbe valdkondi nagu laste rehabilitatsioon, erihoolekanne, perelepitus, asendushoolduse pädevuse tõstmine, lastemaja, hingehoid, vägivallast loobumise nõustamine ning psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavuse vähendamine.

"Saame vaadata, mis on veel need võimalused, kus võib esimese eelistusena kärpida n-ö meie heaolupakki, et mitte minna koondamiste peale. Me saime kärpeülesandeks 1,27 miljonit teenuste pealt kokku hoida. See on nii-öelda üldine raamistik, mis meile anti, ja nüüd me hakkame kolleegidega koos vaatama, kust mida leida," rääkis Maripuu "Aktuaalsele kaamerale".

Riisalo ütles, et selles kirjas loetles SKA juht lihtsalt kõiki riigi rahastatavaid teenuseid ja nende vahel on võimalik valida.

"Kuivõrd SKA ise planeerib oma eelarvet riigieelarveprotsessi käigus ja oleme praegu poole aasta peal – aga me ei tea kunagi, kui palju ühe või teise tunnusega sihtgruppi kuuluvaid inimesi meil ühe aasta jooksul tekib ja kui paljud neist teenust soovivad saada – siis meil on poole aasta pealt ka üsna selgelt aru saada, kust meil aasta lõpuks võivad ülejäägid jääda," lausus ta.

Seega ei peaks tänavu SKA kaudu teenuseid saavad inimesed Riisalo sõnul muretsema, et nad nendest ilma jäävad, ja samas ei saa ka öelda, et need teenused oleksid praegu ülekattega.

"Me ei tea kunagi, kui suureks osutub sihtgrupp ja kui palju puude raskusastmeid tuvastatakse, kui palju neid soovib teenust saada, kui palju on ohvreid /.../ Nii et seal on alati teatav lõtk sees," tõdes sotsiaalkaitseminister, kelle hinnangul puudub risk, et abivajajate arv osutub suuremaks, kui SKA suudaks pärast kärpeid hallata.

"Me saame otsa vaadata meie viie kuu eelarve täitmisele, kas kuskil on ülejääke. Näiteks laste rehabilitatsioonis esimeses kvartalis oli kulu 99 protsenti ehk seal on see üks protsent," märkis Maripuu.

Riisalo kinnitas, et kõiki tema valitsusala asutusi on kärbetest juba mõne aja eest teavitatud.

Lisaks SKA-le puudutavad kärped ka sotsiaalministeeriumi ennast. Kokkuhoid puudutab tööjõu- ja majanduskulusid ning edasi lükatakse IT-arendusi, mida poleks nagunii jõutud objektiivsetel põhjustel teha.

Kokku hoida on plaanis ka personalikulusid, kuid Riisalo ütles, et praegu koondamisest ei alustata.

SKA partner: oleme juba pidanud oma tegevust koomale tõmbama

Üks sotsiaalkindlustusameti partneritest, kes peamiselt just laste rehabilitatsiooniteenust osutab, on MTÜ Papaver. Lõviosa nende eelarvest tuleb SKA-lt.

"Peamiselt pöördutakse meie poole, kui on vaja tuge vaimse tervisega. Igakuiselt saab meilt sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust ligikaudu 500 klienti ja keskmiselt ollakse teenusel 1,5 aastat," tõi Papaveri arendusjuht Kadri Vilgats näite.

Teenuseid osutavad psühholoogid, eripedagoogid, logopeedid, sotsiaaltöötajad, tegevusterapeudid ja kogemusnõustajad, kes tegelevad kogu perega. Muret, et raha üle jääks, ei ole. Hoopis palju abivajajaid tuleb ukse taha jätta, sest raha ja spetsialiste pole piisavalt, et kõiki abivajajaid vastu võtta. Kärpeuudis tuli ka neile ebameeldivana.

"Täna me ei oska öelda täpselt, millises mahus see meid mõjutab. Selge on see, et see mõjutab. Me olemegi pidanud reaalsuses oma tegevust juba koomale tõmbama. Sel aastal lõpetasime Läänemaa piirkonna teenindamise," ütles Vilgats, kelle sõnul peaks rahastus hoopis kasvama, mitte kahanema.

"Ja et teenuse tunnihinnad, mille riik ise kehtestab, psühholoogi teenuse tunnihind ei oleks 30 euro ringis, vaid vabal turul on 80 kuni 90 eurot," ütles Vilgats.

Lisaks ei tule nad keerukamate juhtumite korral, milleks on riskikäitumisega teismelised, kes näiteks tarvitavad narkootikume, hoiavad koolist kõrvale või on suitsidaalsed, toime ka riigi ette antud pearahaga ehk need lapsed vajaksid teenust pikemalt. Praegu tuleb see raha lõppemisel lihtsalt pooleli jätta.