Tarmo Kurves: kogukonna toetuse kaudu tõuseb sotsiaalteenuste kvaliteet
Kõrvalabi vajavaid eakaid ja erivajadustega inimesi on järjest rohkem, mistõttu kasvab nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetse hoolduse järele veelgi. Kogukonnad, mis pakuvad toetavaid ja hoolivaid elamistingimusi, ei ole aga pelgalt abi vajavate inimeste jaoks, need tugevdavad kogu ühiskonda, kirjutab Tarmo Kurves.
Oslos on ühte kortermajade kompleksi planeeritud kodu ka autistlikele noortele. Lahendus on lihtne, kuid geniaalne: iga noor elab oma korteris, samas on tagatud ka võimalus ühistegevusteks. Kogukond võtab seda loomuliku osana piirkonna elust. Selline sotsiaalne lõimumine on midagi, mida peaksime ka Eestis tõsiselt kaaluma.
Halastamatu statistika ja tuleviku lahendused
Eesti hooldussüsteemi ees seisab olulise tähtsusega küsimus: kuidas tagada piiratud ressursside tingimustes kvaliteetne abi üha suurenevale erivajadustega inimeste hulgale? Võib-olla tasuks kaaluda, et ka Eestis tuleks elamispindade arendamisel näha planeeringutes ette erilahendused hoolekandeteenusteks. See oleks pikaajaline strateegiline otsus, mille mõju ulatub aastakümnete taha.
Statistika ei halasta: vaatamata pikenenud keskmisele elueale ei ole tervena elatud aastad sama tõusu näidanud ning vaimse tervise probleemid on muutumas üha suuremaks väljakutseks.
Viimane vaimse tervise uuring näitas, et pea veerand täiskasvanutest on viimase viie aasta jooksul saanud psüühikahäire diagnoosi, kusjuures kõige levinumad on depressioon ja ärevushäired. Ka erihoolekandeteenuste vajadus kasvab. Lahenduste leidmine ei ole seega ainult majanduslik vajadus, vaid ka sotsiaalse stabiilsuse küsimus.
Tuleviku lahendused peituvad kogukondades, kus inimeste vahetu tugi ja paindlikud teenused saavad muuta hoolekandesüsteemi mitte ainult efektiivsemaks, vaid ka inimsõbralikumaks. Suure sammu selles suunas oleme astunud erihoolekandeasutuste ümberkorraldamisega. Kui varem olid sellised asutused sageli rajatud vanadesse mõisahoonetesse või nõukogudeaegsetesse ühiselamutesse, siis praegu elatakse juba kaasaegsetes peremajade tüüpi hoonetes ja korterites.
Eurorahad on aidanud kogukonda tulla
Tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusele on uuendatud 1725 erihoolduse teenuse kohta ja loodud 517 uut kohta kogukondliku elamise teenuste jaoks. Aastate jooksul on suletud 14 vananenud erihooldekodu, mille asemele on rajatud kaasaegsed, kogukonnakeskustes paiknevad peremajad või väiksemad kortermajad, kus inimesed saavad nautida ajakohasemaid ja kodusemaid elutingimusi. Neid planeerides oleme lähtunud asulate, avalike ja kogukonnateenuste lähedusest.
Eurorahade toel selle protsessiga ka jätkame ja aastaks 2029 on plaan rajada uusi elamisüksusi Tallinnasse, Narva-Jõesuusse, Kohtla-Järvele, Võrru, Paidesse ja Valka. Uute teenusepaikade planeerimisel peame arvestama ka elanikkonna koondumisega suurematesse keskustesse Tallinnas, Tartus ja nende lähiümbruses.
Miks ikkagi just kogukonda? Kõrvalabi vajavaid eakaid ja erivajadustega inimesi on järjest rohkem, mistõttu kasvab nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetse hoolduse järele veelgi. Kogukonnad, mis pakuvad toetavaid ja hoolivaid elamistingimusi, ei ole aga pelgalt abi vajavate inimeste jaoks. Need tugevdavad kogu ühiskonda.
Skandinaavia eeskuju
Meile meeldib eeskuju võtta Skandinaavia riikidest, mida peetakse sageli sotsiaalsete innovatsioonide lipulaevadeks. Oleme Eestisse toonud mitmeid nende lahendusi, mis on seal aastaid edukalt töötanud.
Hea näide on Norra, kus kohalikud omavalitsused töötavad elukeskkonnas tekkivate probleemide ennetamiseks välja terveid atraktiivseid piirkondi, mis on kergesti ligipääsetavad erinevate sotsiaalmajanduslike gruppide jaoks. Üks selliseid oli ka artikli alguses mainitud Oslo uusarendus, mille juurde planeeriti kodu autistlikele noortele.
Ehk võiksime Eestiski hakata detailplaneeringutesse lisama elamispindu hoolekandeteenuste jaoks? See mitte ainult ei paranda erivajadustega inimeste elutingimusi ja iseseisvust, vaid soodustab ka nende lõimumist kogukonnaga ning sideme hoidmist oma peredega.
Tulevikku silmas pidades võiks riik kaaluda ka toetusmeetmeid, mis aitaksid seda tüüpi integreerimist ellu viia. Alles ümberkorraldamist vajavad asutused oleksid hea võimalus, et eurorahade toel sellist lähenemist ka Eestis kasutada.
Erihoolekandeasutuste uuendamine Eestis on vaatamata erinevatele väljakutsetele olnud edukas. Oleme selle käigus näinud, et kogukonna toetuse ja kaasamise kaudu tõuseb sotsiaalteenuste kvaliteet. Just kogukondades on lahendused, sest demograafiline olukord ja rahalised piirangud sunnivad meid otsima kestlikumaid lahendusi, kuidas inimesed päriselt saaksid võimalikult kaua elada iseseisvat ja täisväärtuslikku elu.
Toimetaja: Kaupo Meiel