Varguste arv liigub mullusega samas taktis

Kui politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel püsib varavastaste kuritegude arv mullusega võrreldes sama, siis turvafirma G4S on märganud, et varguste arv on tõusnud mullusega võrreldes veerandi võrra. Aastases arvestuses hakkas varguste arv tõusma 2023. aastal.
"Üle aastate on eluruumidest teostatud varguste number sama ehk siis 500 ringis on neid juhtumeid üle Eesti. Kui räägime vargustest eluruumides, milles elatakse alaliselt, siis seal on positiivne trend - vargusi on iga aastaga vähem ja vähem. Langus on märkimisväärne," rääkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin "Terevisioonis".
Varguste arvu mulluse statistikaga sarnasena püsimist näitavad ka PPA andmed: kui 2023. aasta jaanuaris oli varguseid kokku 787, siis 2024. aasta jaanuaris oli neid 763. 2023. aasta aprillis oli vargusi 771, tänavu aprillis aga 773.
Mullu mais oli varguseid kokku 805, tänavu 28. mai seisuga oli vargusi 713. Vargusi eluruumidest oli 2023. aasta mais 27, tänavu mais 42. Jalgrattavarguseid oli mullu mais 112, tänavu mais on neid olnud 105.
Samas võrreldes 2022. aastaga toimus mullu väike tõus varavastastest kuritegudes, selgus justiitsministeeriumi statistikast.
2023. aastal kasvas varavastaste kuritegude arv 18 protsenti; sealjuures kasvas varguste arv 21 protsenti. Varguste arv oli suurim pärast 2016. aastat. Enamik vargustest pandi toime kauplustest, neist valdav osa süstemaatiliste varaste poolt. Süstemaatiliste varguste koguarv kasvas 56 protsenti.
Turvafirma: vargused ja vargusekatsed sagenevad
"Toetudes kuritegevuse statistikale saame öelda, et märtsis ja aprillis on varguste arv elamutest ja nende hoovidest ning panipaikadest kasvanud 23 protsenti võrreldes sama perioodiga aasta varem. Kui rääkida pikaajalisemast statistikast, siis on mai 2023 kuni aprill 2024 selliste varguste arv kasvanud 14 protsenti. G4S-i valve all olevatel objektidele hoitakse küll vargused enamasti ära, aga nendel objektidel on varguskatsete arv samuti kasvanud," rääkis G4S-i pressiesindaja Maxim Tuul.
Tuule sõnul pannakse kõige rohkem vargusi toime suuremates omavalitsustes.
"Maakondadest saab välja tuua Harjumaa ja Ida-Virumaa, kus vargad käivad peamiselt nii korterites kui ka kortermajade keldrites ja panipaikades. Tartumaal saab siia kõrvale tuua veel eramud ja nende hoovid," ütles Tuul.
Jalgrattahooaeg on alles algamas ja siinkohal G4S-il statistikat sellest aastast pole.
"Aga rattavargad on juba liikvel ja kindlasti soovitame rattad pärast kasutamist panna lukustatud valvesüsteemiga ukse taha, olgu selleks kelder või kuur. Hoov ega trepikoda pole kindlasti kohad, kus oma ratast hoida," lisas Tuul.
Toimetaja: Mari Peegel