Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juhi Anders Allandi sõnul on suurimat kasvu näha poevarguste puhul, kuid sagenenud on peaaegu kõik pisivargused.

Pisivarguste hulka kuuluvad poevargused, taskuvargused, avalikes kohtades toime pandud lihtsamad vargused ning järelevalveta jäetud esemete vargused.

Allandi sõnul on varguste sagenemise taga eelkõige inimeste hooletus. Sageli jäetakse jalgrattad lukustamata või kotid avalikus kohas järelevalveta. "Kui on võimalus, siis varas paneb varguse toime," ütles ta.

Politsei hinnangul mõjutab varguste kasvu ka inimeste heaolu. Vargad eelistavad esemeid, mida saab kiiresti rahaks teha, nagu telefone, sülearvuteid või jalgrattaid. Enamasti panevad selliseid vargusi toime inimesed, kes kannatavad mõne sõltuvuse all ning vajavad kiiresti raha alkoholi või narkootikumide ostmiseks.

Kõige rohkem pannakse tasku- ja jalgrattavargusi toime Tallinna kesklinnas. Taskuvarguste ohvriks langevad sageli turistid, kuid tihtipeale ei pöördu nad politseisse. Politseini jõuab teave nendest vargustest näiteks siis, kui politseinikud on linnas jalgsipatrullis. Siis on turistid politsei poole pöördunud ja kurtnud, et mõni nende ese võib olla varastatud. 

Ratta- ja taskuvargad on enamasti üle 30-aastased, poodidest varastavad aga erinevas vanuses inimesed. Viimasel ajal on siiski politsei märganud, et järjest enam on alaealisi, kes varastavad kaubanduskeskustes.

Varastatud esemeid õnnestub harva omanikele tagastada, sest need müüakse kiiresti edasi. Kui varas siiski süüdi mõistetakse, tuleb tal tekitatud kahju hüvitada.

Politsei soovitab inimestel oma vara hoolikamalt kaitsta. Lisaks lukustamata jalgratastele jäetakse sageli lahti ka kodu-, kontori- või autouksed. Allandi sõnul katsuvad vargad tihti ukselinke ning kui uks on lukustamata, kasutatakse võimalus kohe ära.