Saksamaal kasvab surve varjupaigapoliitika karmistamiseks

Eelmisel nädalal korraldas Afganistanist pärit mees Saksamaal verise noarünnaku ning ründajat peatada püüdnud politseinik suri saadud haavadesse. Paljud sakslased nõuavad nüüd võimudelt varjupaigapoliitika karmistamist ning siseminister lubas kuritegusid toime pannud afgaanid ja süürlased riigist välja saata.
Sel nädalal toimuvad Saksamaal Euroopa Parlamendi valimised ning uuringud näitavad, et valimistel saadab suur edu parempopuliste. Sisserändega seotud probleemid ja populistide esiletõus on ka Saksa valitsuse murelikuks teinud ning neljapäeval peaks kantsler Olaf Scholz käsitlema viimast tapmist. Võimalik, et ta kutsub üles suurendama nende migrantide väljasaatmist, kes on toime pannud kuritegusid, vahendas Politico.
Saksamaa siseminister ja Scholzi parteikaaslane Nancy Faeser ütles juba, et kuritegusid toime pannud migrandid tuleb riigist välja saata.
"Mulle on selge, et inimesed, kes kujutavad endast võimalikku ohtu Saksa julgeolekule, tuleks kiiresti riigist välja saata. Seetõttu teeme kõik endast oleneva, et leida lahendusi kurjategijate ja ohtlike inimeste väljasaatmiseks nii Süüriasse kui ka Afganistani," ütles sotsiaaldemokraatliku partei (SPD) poliitik Faeser.
See pole esimene kord, kui SPD juhitud koalitsioon lubas sisserändega seotud küsimustes võtta karmima hoiaku. Aasta alguses võttis võimuliit vastu seaduse, mis peaks lihtsustama nende migrantide, kelle varjupaigataotlus on tagasi lükatud, väljasaatmist.
Reaalses maailmas on aga selline väljasaatmine keeruline, kuna 2021. aastal naasis Taliban Afganistanis võimule. Süüriat valitseb aga endiselt verine diktaator Bashar al-Assad. Eelmise nädala verine rünnak pani aga valitsuse taas surve alla, et see võtaks sisserände osas karmima hoiaku.
Korrakaitsja tapnud afgaan saabus Saksamaale 2014. aastal ning tema varjupaigataotlus lükati tagasi. Saksamaa konservatiivne opositsioon kritiseerib nüüd valitsuse sisserändepoliitikat, samas just praegust pagulaspoliitikat ajas ka ekskantsler Angela Merkel (CDU). Konservatiivid on aga Merkeli-järgsel ajastul liikunud paremale ja nõuavad sisserändepoliitika karmistamist. Samal ajal kasvatab riigis populaarsust parempopulistlik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD).
AfD kasutab nüüd sisserändega seotud pingeid riigis ära ja püüab näidata end ainsa parteina, mis on valmis tegutsema. Küsitlused näitavad, et AfD peaks europarlamendivalimistel saavutama CDU järel teise koha.
Toimetaja: Karl Kivil