Eestis on kokku neli verekeskust. Need asuvad Tartus, Tallinnas, Ida-Virumaal ja Pärnus. Eestis on umbes 30 000 inimest, kes regulaarselt käivad verd andmas.

Uusi doonoreid aga palju peale ei tule.

"Ei ole väga palju uusi. Neid uusi doonoreid oli umbes tuhande ringis eelmisel aastal. Praegu on umbes üle viiesaja. See arv on aastate jooksul tugevalt langenud. Meil oli kaks ja kolm aastat tagasi esmakordseid doonoreid isegi kuni neli tuhat,'' ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse juht Helve König.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla doonorluse osakonna juht Gulara Khanirzayeva sõnul on ideaalne doonorite arv elanikkonna peale neli protsenti. Eestis on see natukene rohkem kui kaks protsenti.

"Räägitakse mingisugustest protsentidest, aga tegelikult sõltub kõik vajadusest. Kui patsiente on, siis on verd ka vaja. Kui on perioodid, kus vere vajadus on väiksem, siis on ka doonoreid vähem vaja," rääkis König.

Palju on ka kampaaniaid, mis kutsuvad inimesi üles verd loovutama, kuid Königi hinnangul ei saa veredoonorlust kampaaniate korras teha, vaid loovutamine peab olema pidev.

Khanirzayeva sõnul on suveperioodil vähe käijaid ka seetõttu, et inimesed on suvepuhkuste ajal reisil. Vere loovutamisele kehtivad ka piirangud. Näiteks, kui inimene on tulnud just reisilt või on saanud puugihammustuse, peale mida kaks kuud verd loovutada ei saa.