Selleks, et kindlustada veel viis aastat Euroopa Liidu täitevvõimu juhina, vajab von der Leyen 27 Euroopa Liidu juhi kvalifitseeritud häälteenamust ja ka enamust 720-kohalises Euroopa Parlamendis.

Eelmisel korral, 2019. aastal läbis ta selle hääletuse napilt, saades europarlamendis kõigest üheksa häält rohkem kui vaja, seda hoolimata sellest, et tema paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) on parlamendi suurim rühmitus. Siis toetasid teda ka suuruselt teine, sotsiaaldemokraatide saadikurühm ja suuruselt kolmas rühm, liberaalid.

Ka seekordsete valimiste esialgsed tulemused ja lävepakuküsitlused näitavad, et EPP on endiselt suurim fraktsioon parlamendis ning kui kõik europarlamenti pääsevad vasaktsentristid, liberaalid ja rohelised tema poolt hääletavad, oleks tal piisavalt üle 361 hääle, mis oleks läbiminekuks vajalik.

Kui natsionalistlikud ja euroskeptilised poliitilised rühmitused, sealhulgas paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD) saaksid seekord kokku 22 kohta rohkem kui eelmises parlamendikoosseisus ehk kokku 149 mandaati. Nende võit võib aga olla ka palju suurem, olenevalt sellest, kui paljud 102 saadikust, kelle tulevane poliitiline kuuluvus pole veel teada, otsustavad ametlikult liituda mõne euroskeptilise parlamendirühmaga.

See jätaks von der Leyenile palju vähem manööverdamisruumi, eriti kuna pole selge, kui paljud tema potentsiaalse koalitsiooni saadikud ei pruugi tema poolt hääletada isegi siis, kui nende parteijuhid teda toetavad.

2019. aastal ei hääletanud umbes 100 saadikut EPP-st, vasaktsentristide ja liberaalide koalitsioonist von der Leyeni poolt, kuid ta sai vajalikud hääled parempoolsetelt Poola saadikutelt. Seekord nad teda tõenäoliselt ei toeta, kuna ta aitas läbi suruda EL-i rohelepet ja ajas Poola õigusriigi küsimustes karmi poliitikat.

Nüüd on von der Leyen andnud märku, et parlamendis piisava toetuse tagamiseks on ta valmis tegema koostööd Euroopa Konservatiivide ja Reformistide saadikurühmaga (ECR), mis koondab paremradikaalseid parteisid nagu Itaalia Vennad, Hispaania Vox ja Poola Seadus ja Õiglus.

Seetõttu väidavad eksperdid, et taoline koostöö võib EL-i poliitikakujundamise rohkem paremale nihutada, kuna EL-i toimimisreeglite kohaselt valmistab õigusaktide eelnõud ette Euroopa Komisjon.

Samas võib flirtimine ECR-iga tekitada von der Leyeni jaoks ohu kaotada oma tavapärased liitlased, sest nii sotsialistid, liberaalid kui ka rohelised on öelnud, et nad ei toeta teda, kui ta parempoolsetega koostööd hakkab tegema.

Ülemkogul võib kinnitamine minna ladusamalt

Seevastu liikmesriikide juhtide seas, kes peavad ta enne parlamendihääletust ametisse esitama, võib von der Leyenil minna pisut lihtsamalt, kuigi 27 juhist vaid 13 kuuluvad EPP-sse.

Enamik arvab, et von der Leyen on viimase viie aasta jooksul teinud head tööd, eriti pandeemia alguses vaktsiinide tarnimisel Euroopa Liitu ja EL-i ühendamisel vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse.

Von der Leyen vajab ülemkogus kvalifitseeritud häälteenamust, mis tähendab, et teda peab toetama 27 liikmesriigi juhist vähemalt 15, kelle riikide rahvaarv moodustab kokku vähemalt 65 protsenti EL-i elanikkonnast.

Samas moodustavad 13 EPP-sse kuuluva partei juhitud riigid, mille hulgas on suurim Poola, kokku kõigest 26 protsenti EL-i kodanikest.

Praktikas tähendab see, et von der Leyen vajab ka liberaalse Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja sotsiaaldemokraadist Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi häält, kuigi mitte tingimata paremradikaalse Itaalia peaministri Georgia Meloni toetust.

Samas ei ole Prantsusmaa toetus garanteeritud. Macron on reklaaminud endist Itaalia peaministrit ja Euroopa Keskpanga juhti Mario Draghit kui inimest, kes peaks "oma rolli mängima" mitmel sellel aastal otsustamisele tuleval Euroopa Liidu kõrgel ametikohal.

EL-i diplomaadid märgivad, et Draghi ei ole seotud ühegi parteiga ja seetõttu puudub tal laiem poliitiline baas. Aga kõigil EL-i poliitilistel perekondadel – EPP-il, sotsialistidel, liberaalidel, rohelistel, vasakpoolsetel, parempoolsel ECR-il ja paremäärmuslikul ID-l on kõigil oma kandidaadid Euroopa Komisjoni kõrgeimale ametikohale.

Keerukust lisab see, et Euroopa Komisjoni juhi koht on osa EL-i kõrgemate ametikohtade paketist, mis otsustatakse sel aastal ning fraktsioonid ei kauple oma toetusega mitte ainult poliitiliste lubaduste saamiseks, vaid ka oma esindajate pääsemiseks võtmekohtadele.

Lisaks komisjoni presidendile peavad liikmesriikide liidrid paika panema ka selle, kes saab Euroopa Parlamendi esimeheks, Euroopa Ülemkogu alaliseks eesistujaks ning EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks.

Von der Leyen on kindel uue mandaadi saamises

Ursula von der Leyen ütles pühapäeval, et on kindel, et suudab saada uue mandaadi Euroopa Komisjoni presidendina, kuna Euroopa Parlamendi esialgsed tulemused näitasid, et tema paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) on saanud kõige rohkem kohti europarlamendis.

"Jah, ma olen kindel, kuid loomulikult tean, et ees ootab palju rasket tööd. Aga olen ikkagi enesekindel, mis puudutab minu kandideerimist teisele mandaadile," ütles ta.