Taastav õigus on kanda kinnitamas ka Eesti õigussüsteemis

Mujal Euroopas levinud taastav õigus on kanda kinnitamas ka Eesti õigussüsteemis. Taastavat õigust ehk juhendatud dialooge kahju tekitaja ja ohvri vahel saab kasutada nii kohtueelses menetluses kui ka paralleelselt kriminaalmenetlusega.
Kui inimesed suudaksid lahendada konflikte eos või väga varajases faasis, väheneks ilmselt ka erinevate menetluste arv. Sotsiaalkindlustusameti vabatahtlike konfliktivahendajate abiga ongi riik seadnud eesmärgiks edendada kultuuri, kus kahju tekitajad ja kannatanud saaksid silmast silma suud puhtaks rääkida, juures toetavad spetsialistid, kes seesuguseid vestlusi läbi viia aitavad.
Taastava õiguse kasutamine erinebki tavapärasest menetlusprotsessist just osapooltevahelise avatud dialoogi tõttu, kus otsitakse muuhulgas vastust ka küsimusele, kuidas on võimalik tekkinud kahju heastada.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna tiimijuht Stanislav Solodov selgitas ERR-ile, et riigis tervikuna on väga palju pisemaid rikkumisi, kus dialoog puudub kannatanu ja toimepanija vahel. "Selles protsessis ongi suureks takistuseks see, miks teo toimepanija vastust ei võta. Kui see dialoogi võimalus luua, siis toimepanija saab ka oma tehtud tegudest paremini aru ja mõistab, millised olid tema käitumise tegelikud tagajärjed," lisas ta.
Taastavat õigust on võimalik rakendada nii kohtueelses menetluses, paralleelselt kriminaalmenetlusega, aga näiteks ka koolikiusamise olukordade lahendamiseks.
Eelmisel aastal lahendati vabatahtlike konfliktivahendajate poolt seesuguste juhendatud dialoogide kaudu 167 olukorda, millest 40 juhtumit tulid koolikeskkonnast.
Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse koordinaator Helerin Välba rääkis, et mida varem kiusamisolukordades avatud dialooge kasutada, seda parem: "Kui ongi tõesti toimunud kiusamine, siis ei ole ootamist, et äkki see olukord ise laheneb. Mõnikord kutsutakse koolis kokku näiteks ümarlauad, mis teevad asjad veel hullemaks ja siis pöördutakse meie poole," ütles Välba. "Aga siis, kuna me kaasame protsessi ka lapsevanemad, on juba tunded läinud üle pea ja valmisolek koostööd teha on madalam või on neid konflikte on sinna juba juurde tekkinud."
Näiteks Inglismaal kasutatakse taastavat õigust koolikiusamist ennetavas vormis, kus seesuguseid avatud dialooge peetakse nädala alguses, koolipäeva lõpus või pärast vaheaega. Dialoogide käigus on jõutud koolikiusamise olukordades lahendusteni, kus näiteks kiusaja vabandab ohvri ees, hüvitab lõhutud mobiiltelefoni ja nii edasi, ütles Välba.
"Taastav õigus ei ole võluvits, mis sobib iga juhtumi puhul, aga kui osapooltel on valmisolek ise tulla kokku, jagada oma lugu, leida ühiselt lahendus, siis taastav õigus on selleks ideaalne võimalus," lisas Välba.
Kuigi taastava õiguse põhimõtteid on Eestis kasutatud ka 20 aastat tagasi, tollase nimega lepitusmenetluses, siis alates 2019. aasta lõpust on taastava õiguse arendamine laiemalt olnud rohkem tähelepanu alla.
Maailmas läbiviidud uuringute põhjal on inimeste rahulolu protsessiga kõrgem kui konfliktide lahendamiseks on kaasatud ka osapoolte vahelisi turvalises keskkonnas toimunud dialooge, rääkis Solodov.
"Seetõttu me ka kriminaalpoliitikas püüame seda rohkem Eestis sisse tuua, neid võimalusi avardada. Täna need võimalused on ikkagi pigem piiratud, meil ei ole täna võimalusi pakkuda taastavat protsessi kõigile, aga me oleme sinnapoole teel, et neid võimalusi avardada ja rohkem kättesaadavaks teha," ütles ta.