Iga paari aasta tagant ilmub mingi uus teooria või ennustus või nägemus, mis viitab mingile apokalüptilisele sündmusele. Ehk siis sündmusele, mis võib kaasa tuua kas ainult inimkonna või eluslooduse või üldse planeedi Maa lõpu.

Minevikust teame, et puhuti on mõned inimrühmad taolist ennustust uskudes vara müünud ja kogunenud maailmalõppu ootama või isegi otsustanud ise elust lahkuda, et seda jubedust mitte näha. Mõtlesingi vesta sellise kõige lõpu võimalustest.

Arvutusi on erinevaid, kuid suurte arvude puhul on meie jaoks võrdlemisi ükskõik, kas miljon aastat siia või sinna poole. Ühe arvutuse kohaselt on inimkonnal aega veel 7,8 miljonit aastat. Seejärel saabuva lõpu võimalus olla 95 protsenti. Teine pakub, et eeloleva 500 aasta jooksul on inimkonna lõppemise võimalus 30 protsenti.

Igal juhul olla teadlased üksmeelel, et ükskord jõuab inimkonna olemasolu lõpule niikuinii. Ja isegi kui inimkonna järglased veel olemas on, ei tunneks me neid inimestena enam ära. Inimkonna lõpu põhjustajaiks võivad olla muutuv planeet oma piiratud ressurssidega, inimesed ise mingi massihävitusrelva abil, või loodus näiteks mõne haiguse levikuga. Pikka aega on just inimene olnud suurim oht iseenesele, kuna oleme üks neist elusorganismidest, kes tarbimisega ajab end väljasuremiseni.

Kui eesootavast lõpust räägitakse, pakutakse harilikult mingit apokalüptilist sündmust, kuna see paneb inimese kujutlusvõime tööle.

Kui meie planeedist kui sellisest rääkida, siis arvatakse selle lõpuks olevat mitmeid variante. Üks on ookeanide keema hakkamine, kuna Maa on alati olnud suures osas veega kaetud.

Tulenevalt Päikesel toimuvast evolutsioonist võime olla kindlad, et ookeanid ei ole igavesed. Kui Päikese koores kasvab heeliumi hulk, siis see laieneb. Temperatuur Päikese keskmes kasvab ja kasvab ka koore alune osa. Päike muutub eredamaks ja emiteerib rohkem kiirgust. Paari miljardi aastaga muutub Päikeselt saabuv energiavoog kriitiliseks ja paneb ookeanivee keema. Atmosfäär täitub auruga, kasvuhoonegaasi efekti mõjul kasvab Maa temperatuur katastroofiliselt. Planeet hakkab sarnanema Veenusele ja muutub eluks täiesti kõlbmatuks.

Sealt edasi: atmosfääri aatomid lenduvad ja kõik, mis on maapinnal, tuhastub. Atmosfääri kadumisega kaob igasugune kaitse päikesekiirguse, päikese osakeste ja kosmilise kiirguse eest.

Maa kistakse alasti ja küpsetatakse ära. Päike kasvab praegusest sadu kordi suuremaks ja muutub punaseks täheks. Esimesena neelab ta alla Merkuuri, kuid võib jõuda ka Maani. On ka variant, et töö käigus tõugatakse Maa kõrgemale orbiidile või lendab üldse päikesesüsteemist välja. Isegi allesjäämise korral võib Maast saada päikese jäänustel moodustunud valge kääbuse kaaslane või siis lendab ta tähtedevahelisse avaruumi ja muutub igaveseks ränduriks. Kui just ei kohtu mõne asteroidiga.

Kui Maa kauge tulevik on enam-vähem selge, siis lähema tuleviku osas on asi hämaram. Maal on praegu käimas kuues massiline protsess, mida tuntakse kui holotseeni väljasuremine. See on toimunud juba umbes 10 000 aastat, alates viimase jääaja lõpust. Inimkonna kasv ja planeedi soojenemine on muutnud selle protsessi kiiremaks.

Selleks, et meie praegust eluviisi säilitada, oleks meil vaja veel vähemalt viit Maad. Praegune elusolendite väljasuremise kiirus on sada korda suurem kui tavaliselt. See protsess tähendab liikide kadumist, elualade kadumist ja viib praeguste toiduahelate ning pinnase viljakuse lagunemiseni. Lühidalt öeldes viib praegune eluviis Maal inimesele omase eluviisi kadumiseni.

Ei saa jätta märkimata, et suur osa on selles inimeste arvukusel. Me tarbime praegu 175 protsenti sellest, mida Maa suudab toota. Kui 20. sajandil hävis täielikult 543 maapinnal elavat selgroolist, siis hinnanguliselt saame sama suure arvuga hakkama nüüd juba kahe aastakümnega. Seetõttu öeldaksegi, et holotseen võib olla suurim keskkonnaoht tsivilisatsiooni jätkusuutlikkusele, kuna see protsess on pöördumatu.

Viies massiline väljasuremislaine oli 65 miljonit aastat tagasi seoses Maa põrkumisega suure asteroidiga ja siis hävis umbes 70 protsenti liikidest.

Ka nüüdisajal ja nähtavas tulevikus ei saa kohtumist mõne eksleva taevakehaga välistada, kuigi seda on tänapäeval võimalik juba ennustada. Viienda väljasuremise põhjustanud asteroid olnud läbimõõduga umbes viis kilomeetrit ja sellist nimetatakse planeeditapjaks.

Umbes kilomeetrise läbimõõduga asteroid on liigitatud suurlinnatapjaks, kuigi kõik sõltub ka muudest asjaoludest, nagu langemisnurk ja nii edasi. Inimkonnal on selliste juhtumite tarbeks tekkinud ja tekkimas peale sündmuse teatava ettenägemise võime ka muid meetmeid, nagu asteroidi lennuorbiidi muutmine ja muu selline.

Välistada ei saa ka katastroofilist vulkaanipurset. Viimane suurim oli umbes 70 000 aastat tagasi Toba vulkaani purse Sumatra saarel. See tõi kaasa jääaja. Alles jäid vaid väikesed inimrühmad, kes rändasid toidu otsimisel sajandeid kui mitte aastatuhandeid.

Nüüdisinimene püüab muidugi tulevikuks ka valmistuda. Tegeletakse mitmete asjadega, nagu näiteks inimese eluea pikendamine, aga hinnanguliselt on selle üle paari sajandi venitamine pea võimatu. Aga mine tea.

Teiseks, avaruumi uurimine, et meid ees ootava protsessi sarnaseid juhtumeid tuvastada ja vaadata, kuidas kõik mujal toimus. Lisaks on käimas ka sobivate planeetide otsimine juhuks, kui meie enda oma on elukõlbmatuks muutunud või meie poolt selliseks muudetud. Nii et mingi lootus on ka pikas plaanis.

Lühemas plaanis võib aga lohutada, et valdav enamus kirjeldatust on ajas nii kaugel, et ei maksa veel hakata pangas tähtajalist hoiust lühemale ajale ümber vormistama. Kuigi inimvõimetel ei olevat piire ja seega jääb meie eksistentsi jaoks seni suurimaks ohuks ikka inimene ise.

Viited lugemishuvilistele

• When will the Earth meet its demise? - Big Think
• Current Mass Extinction Event: When Will Humans Go Extinct? (popularmechanics.com)
• How to save Earth from a doomsday "Don't Look Up" impact - Big Think
• Scientist Says Humans will Go Extinct like All Life on Earth, but When? (ibtimes.sg)
• How Much Time Does Humanity Have Left? | Scientific American
• How Human Beings Almost Vanished From Earth In 70,000 B.C. : Krulwich Wonders... : NPR
• Circling the drain: the extinction crisis and the future of humanity | Philosophical Transactions of the Royal Society B: Biological Sciences (royalsocietypublishing.org)
• Humanity will shrink in the future: 97% of countries will experience negative growth by 2100 | Science | EL PAÍS English (elpais.com)