Esmalt hääletas europarlament ettepaneku üle lükata Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu tervikuna tagasi ja seda algatust toetasid Terras ja Madison, vastu olid aga Ansip, Paet ja Mikser ning Toom jäi erapooletuks.

Järgnenud hääletusel Euroopa Parlamendi seisukoha kinnitamiseks määruse üle algavatel läbirääkimistel toetasid seda üsna tasavägiseks kujunenud hääletusel Ansip, Paet ja Mikser, vastu olid Terras ja Madison ning Toom oli taas erapooletu.

Parlamendi läbirääkimispositsiooni kinnitamise poolt hääletas täiskogul 336 ja vastu 300 parlamendiliiget, erapooletuid oli 13. Ettepanekut lükata Euroopa Komisjoni õigusakti eelnõu tervikuna tagasi toetas 312 ja vastu oli 324 parlamendiliiget, erapooletuid oli 12.

Ehkki hääletustulemused ei jooksnud täiesti Euroopa Parlamendi fraktsioonide piire mööda, toetasid määrusega edasi minemist suurem osa sotsiaaldemokraate (Mikser) ja liberaale (Ansip, Paet), vastu oli enamus Euroopa Rahvapartei (EPP) (Terras) ning Identideedi ja Demokraatia fraktsiooni (Madison) liikmeid.

Sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand, kes hiljutise operatsiooni tõttu ei saanud tervislikel põhjustel Strasbourgis toimunud plenaaristungil osaleda, ütles ERR-ile, et oleks samuti kindlasti määrusega edasimineku ja parlamendi positsiooni kinnitamise poolt hääletanud. "Paraku ei ole EP valmis täna reegleid muutma ja neti teel hääletamist lubama," tõdes ta.

Määrus näeb ette keskkonna taastamise meetmeid

Euroopa Komisjoni algatuse üks aluseid on valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 2019. aastal avaldatud hoiatus, et loodus taandub kogu maailmas inimajaloos enneolematu kiirusega. Liikide väljasuremine kiireneb ning sellel on tõsine mõju inimestele kogu maailmas. Aruandes märgiti ka, et looduse säilitamiseks ja taastamiseks ei ole veel hilja tegutseda, tingimusel, et teeme seda kiiresti.

Euroopa Komisjon põhjendas määruse eelnõuga väljatulekut sellega, et 80 protsenti Euroopa looduskeskkonnast on halvas seisus ning leidis, et uus määrus, mis toetab liigirikkuse, maastiku ja ookeanide kaitset ja taastamist, on EL-ile majanduslikult väga kasulik, kuna iga investeeritud euro tooks Euroopale tagasi kaheksa eurot. Lisaks aitavat see ka suurendada toiduga kindlustatust.

Looduse taastamise määrusega kehtestatakse eeskirjad ökosüsteemide taastamiseks maismaa- ja merealadel. Ökosüsteemide taastamisega taotletakse kliimamuutuste leevendamist ja mulla degradeerumise peatumist. Määrusega nähakse ette raamistik, mille alusel kehtestavad liikmesriigid tulemuslikud ja alapõhised taastamismeetmed, mille eesmärgiks on 2030. aastaks ühiselt hõlmata vähemalt viiendik maismaa-aladest ja merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid. Eesmärkide täitmiseks eraldab EL praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel elurikkusega seotud kulutusteks, sh taastamiseks, umbes 100 miljardit eurot.

 Enne määruse jõustumist peaks komisjon siiski esitama andmed selle mõju kohta pikaajalisele toiduga kindlustatusele ning liikmesriigid omakorda peavad arvestama kokku, kui suurt pindala iga ökosüsteemi taastamiseesmärgid nende territooriumil puudutavad.

Euroopa Parlamendi kinnitatud positsioonis öeldakse, et määrus ei peaks kaasa tooma kaitsealade suurendamist ning meetmed võib peatada, kui neil on erakorralised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed.

Poolt hääletasid Paet, Ansip, Mikser

Määrusega edasiminekut toetanud Paet ütles ERR-ile, et kuna rohkem kui 80 protsenti Euroopa looduskeskkonnast on halvas seisus, on ülim aeg katsuda seda olukorda parandada.

"Looduse taastamise määrus põhineb üldtunnustatud teaduslikel arusaamadel ja soovitustel ning selle eesmärk on taastada Euroopa ökosüsteemid. Ettepanekust saaksid kasu nii põllumehed kui ka kalurid, lisaks tagaksime looduskeskkonda taastades tulevastele põlvedele elamisväärsed tingimused," rõhutas Paet.

Samuti algatust toetanud Ansip tõdes, et looduse taastamise määrus ei tegele küll otseselt looduskaitsealuste alade suurendamisega ega põllumajandustootmises pestitsiidide kasutamise vähendamisega, kuid on selge, et loodusliku mitmekesisuse suurendamise eesmärke, sealhulgas tolmlejate arvukuse suurendamise eesmärki, ilma kohaseid kaitsemeetmeid rakendamata ja pestitsiidide kasutamist vähendamata Euroopas tervikuna loodusliku mitmekesisuse vähendamist peatada ei õnnestu.

"Eestis on paljusid määruses käsitletud meetmeid rakendatud juba aastakümneid. Me oleme kokku leppinud, et turvast kaevandatakse vaid juba selleks kasutatavatel aladel ning kaevandamise alla ei võeta täiendavaid rabaalasid. Me oleme Eestis rabasid taastanud. Eestis on juba mõnda aega likvideeritud jõgedele rajatud paise ja tagatud seeläbi kaladele tee nendele sobivatesse kudemiskohtadesse," ütles Ansip oma kirjalikus kommentaaris ERR-ile.  

Tema sõnul paistab Eesti silma ühe tagasihoidlikuma pestitsiidide kasutamise tasemega Euroopa Liidus. "Eesti loodus on võrreldes nende riikidega, kus maade kasutus on ülimalt intensiivne, suhteliselt hästi säilinud. On ütlematagi selge, et väga intensiivse maakasutusega riikides tuleb loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks võtta kasutusele märksa ulatuslikumaid meetmeid kui Eestis, mis küüniliselt võttes võiks põhimõtteliselt tähendada eesti põllumeeste suhtelise konkurentsivõime suurenemist Euroopa ühtsel turul," leidis Ansip.  

"Ma mõistan väga intensiivse maakasutusega riikide põllumeeste, metsameeste ja kalameeste muresid, kuid samas ma mõistan kogu maailma muret loodusliku mitmekesisuse vähenemise pärast ning seepärast hääletasin ma looduse taastamise määruse poolt. Ma ei ole rahul Euroopa Parlamendis toimunud aruteludega ega ka hääletuse tulemustega. Arutelud ei viinud paraku suurema üksmeeleni. Parlament oli hääletusel lõhenenud, liiga palju küsimusi otsustati vaid üliväikese häälteenamusega. Looduse taastamise kava eesmärkide saavutamisele oleks kindlasti tulnud kasuks suurim üksmeel Euroopa Parlamendis," rõhutas Ansip.

Mikser ütles neljapäeva õhtul saadetud kommentaaris: "Ambitsioonikas looduse taastamise määrus on rohelise kokkuleppe oluline komponent ning määrava tähtsusega nii loodusele kui Euroopa majandusele. Määrus aitab kujundada jätkusuutlikke, kliimamuutustele vastupidavaid ning konkurentsivõimelisi põllumajandus-, kalandus- ja metsanduspraktikaid. Kuna suur osa EL-i maismaast ja merest kannatab hetkel kehvade tingimuste all, on looduse taastamisest ühiskonnale laiemalt suur kasu ning seepärast toetasin seda määrust."

Vastu olid Terras ja Madison

Algatuse vastu olnud europarlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjoni asendusliige Terras ütles, et keskkonda tuleb hoida, kuid esitatud määruse eelnõu kahjustab tema hinnangul toidujulgeolekut ja majandust ning toob endaga kaasa suure bürokraatia.

"Tervikpilt on, et määrus vähendab oluliselt põllumajanduses kasutuses olevat maa-ala. See tähendab töökohtade kaotust paljudele inimestele, kes tegutsevad põllumajandus- ja metsandussektoris, mis vähendab tootmist ja ohustab Euroopa Liidu toidujulgeolekut," ütles Terras oma kirjalikus kommentaaris.

Ta viitas ka juba toimunu toiduainete hinnatõusule ning lisas, et põllumajandusmaa vähenemine Euroopas tähendab suuremat sõltuvust teistest maailma riikidest. 

Eestit mõjutavad Terrase sõnul otseselt piirangud turba kaevandamisele ja kasutamisele. 

Terras tõi ka esile, et Euroopa Rahvapartei fraktsioon, kuhu kuulub Eestist kuulub Isamaa, sai parlamendi läbirääkimispositsiooni sisse hääletada mitu ettepanekut, mis leevendavad määruse mõju.

"Tooksin välja näiteks n-ö hädapiduri klausli, mille kohaselt tuleb määruse rakendamine peatada kui EL-i liikmesriike tabavad erakorralised sotsiaal-majanduslikud muutused nagu näiteks toiduainete keskmine hinnatõus 10 protsenti ja rohkem ühe aasta jooksul või kui EL-is väheneb toidutootmine viis protsenti või rohkem. Lisaks hääletati sisse ka parandusettepanek, mis välistab Ühtse Põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika eelarvest looduse taastamise määruse tegevuste rahastamine," märkis Terras.

"Kliimaeesmärgid ei ole asi iseeneses, vaid eesmärke tuleb seada teaduspõhiselt ning sotsiaalmajanduslikke mõjusid arvestades," rõhutas Terras lõpuks.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Madison tõi vestluses ERR-iga esile, et määruse eelnõust ei selgu, kuidas hakkaks jagunema looduse taastamise nõuded riikide vahel ning viitas Hollandi ja Soome totaalselt erinevale olukorrale.

Samuti tõi ta esile, et riikidelt hakatakse nõudma iga-aastaselt hindamisi ja raporteid olukorra kohta, mis tähendaks bürokraatia ning koos sellega kulude kasvu.

Kui määrusega seatakse kohustused põllu- ja metsameestele ning kaluritele, siis kusagil ei ole näidatud, kes nendele tekkivad kuud katab, lisas Madison.

Kokkuvõttes ei ole tema sõnul tehtud määruse eelnõu meetmetele mõjuanalüüsi ning ei ole teada, kuidas see üldse kliimamuutusi aitaks pidurdada.

"Tegemist on vasakäärmusliku narratiiviga, et päästame planeeti, aga kuidas kulud katame, seda ei tea," tõdes Madison.

Erapooletu Toom: teerull ei anna tulemust

Toom ütles ERR-ile, et ehkki ta jäi mõlemal suurel hääletusel erapooletuks, toetas ta raporti teksti parandusettepanekuid, mis tema hinnangul muudavad selle mõistlikumaks.

"Erapooletuks jäin selle tõttu, et mõlema poole argumentidel on iva sees. Komisjoni ettepaneku osas konsensust ei ole ega paista ja sellise teerulliga vastu võetud seadused ei ole Euroopa mastaabis rakendatavad," märkis Toom.

Tema sõnul näitab Europarlamendi meelsust juba see, et keskkonnakomisjonis tekkis määruse eelnõu suhtes punnseis - mõlemat leeri toetas 44 saadikut.

Teisalt tähendaks aga algatuse tagasilükkamine, et Euroopa Komisjon peab sellega otsast peale alustama, mis aga lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste ning sellele järgnevate kuutuste tõttu tähendaks kahe-kolme aastast ajakadu.

"Antud olukorras oleks mõistlik mitte kiirustada läbisurumisega, vaid võtta asja rahulikult ja lükata hääletus edasi, samas jätkates kompromissi leidmist. Paari-kolme kuu jooksul oleks võimalik saada seadusele rohkem toetust, mis kergendaks ka kolmepoolseid läbirääkimisi. Meil aga kujunes kogu protsess jõudemonstratsiooniks Manfred Weberi (Euroopa Rahvapartei mõjukas liige - toim.) ja Frans Timmermansi (sotsiaaldemokraadist Euroopa Komisjoni roheleppe teemade asepresident - toim.) vahel ja see juba meenutas riigikogu teerulli," kirjeldas Toom europarlamendis toimunut.

"Teksti osas toetasin sünergiat liikmesriikide ja EL-i vahel, kohustust Komisjonile 12 kuu jooksul tulla välja rahastamise skeemiga, võimalust lükata edasi direktiivi täitmise, kui see toob kaasa erakordsed sotsiaal-majanduslikud tagajärjed. Need kõik võeti vastu," märkis Toom. "Samas juhin tähelepanu sellele, et hääletusega eemaldas parlament ettepanekust kogu põllumajanduse osa, mis minu hinnangul lahjendab kogu asja. Sellele olin vastu," lisas Toom.

Kolmapäeval vastu võetud positsiooni alusel alustab Euroopa Parlamendi delegatsioon läbirääkimisi riikide valitsuse esindava Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaga, et määruses lõplik tekst kokku leppida.