Rohelised jäid Euroopa Parlamendi valimistel saadud tulemusega rahule

Erakond Eestimaa Rohelised teenis europarlamendi valimistel 2247 häält ja erakonna kaasjuhi Evelyn Sepa sõnul on nad tulemusega rahul.
Rohelised on Eesti poliitmaastikul tegutsenud peagi juba 20 aastat. Sellegipoolest on nad pääsenud riigikokku vaid korra, kui 2007. aastal saadi kuus mandaati. Ka kohalikel ja europarlamendi valimistel on tulemused kõikunud ühe protsendi ringis.
Evelyn Sepa sõnul jäid nad äsja lõppenud valimistega rahule, sest suur häältesaak ei olnud peamine eesmärk.
"Meie eesmärk sellel valimistel oli saada täisnimekiri kokku ja saada läbi selle esiteks debattidele ja saada ennast n-ö sama laua taha kõigi teiste erakondadega. Selle me saavutasime, nagu ka kõik teavad," selgitas Sepp.
Kesise häältesaagi selgituseks tõi Sepp vähese rahastuse. Poliitiku sõnul on roheliste reklaamikampaania eelarve suurte erakondade omast mitusada korda väiksem. Lisaks sõnas erakonna kaasjuht, et vaatamata täisnimekirja koostamisele ei saanud nad alati võrdväärset platvormi enda sõnumite edastamiseks.
"Olid meediamajad ja ka Euroopa Komisjon, mis meid n-ö disklahvis debattidelt. Ja need on küsimused, mida tuleb nüüd kas avalikult või mitteavalikult klaarida. See on meie jaoks endiselt takistav ja väga raske küsimus, mida lahendada," nentis Sepp.
Tartu ülikooli võrdleva poliitika lektori Alar Kilbi sõnul ei suuda rohelised enda teemadega esile kerkida, sest küllaltki palju rohe- ja keskkonnateemasid on juba teiste erakondade programmides. Lisaks puudub Eesti keskkonnapoliitikas suur konflikt, mis poolehoidjaid koondaks.
"Mujal maailmas rohelised erakonnad on tekkinud siis, kui ühiskonnas on väga terav arutelu olnud tuumaenergiajaamade üle või on mingi muu selline tõsisem keskkonda puudutav küsimus. Siis on tekkinud erakond, millel on oma seisukoht selles keskses küsimuses, mida ta nagu omab. Ja see siis omakorda peab kõnetama teataval hulgal valijaskonda," sõnas politoloog.
Kilbi sõnul tuleks erakonnal leida selge sõnum, mida poliitmaastikul edastada.
"Põhiküsimus on, et kuidas eristuda. Kuidas tõstatada teemasid ja siis tõstatatud teemal omada sellist oma nägu, mida teised ei saa väga lihtsalt üle võtta," selgitas Kilp.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi