Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt teatas, et võrreldes 2023. aasta algusega oli puudujääk 158 miljoni euro võrra suurem kõigi valitsussektori tasandite nõrgema eelarveseisu tõttu.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) puudujääk suurenes aprilli lõpuks 616 miljoni euroni peamiselt kaitsekulude kasvu tõttu, teatas rahandusministeerium. Aasta varasema perioodiga võrreldes oli puudujääk 49 miljoni euro võrra suurem.

Aprillis kiirenes maksutulude kasv peamiselt juriidilise isiku tulumaksu toel, kuna pangad tasusid tulumaksu jaotatud kasumilt.

Eelarves kavandatust enam on laekunud ka füüsilise isiku tulumaksu ning sotsiaalmaksu. Seevastu mittemaksuliste tulude laekumine jäi eelmisele aastale alla peamiselt CO2 ühikuhinna langusest tulenevale CO2 tulude laekumise vähenemisele.

Eelneva aastaga võrreldes suurenenud eelarvepuudujääk on tingitud hoogsalt kasvanud investeeringutest ja majandamiskuludest, mille taga on peamiselt kaitseotstarbelise varustuse hanked, kordas Kütt.

Sotsiaalkindlustusfondide aprilli lõpu finantsseis oli negatiivne ja seda peamiselt tervisekassa tõttu. Tervisekassa puudujääk 32 miljonit eurot aprilli lõpuks on tuntavalt kehvem, kui aasta varem samal ajal, mil ülejääk oli 46 miljonit eurot. Ennekõike on hoogsalt kasvanud kulud ja seda just viimaste tervishoiutöötajate kollektiivlepingu alusel oluliselt kasvanud palkade tõttu. Kuid ka tulupool jääb veidi ootusele alla, märkis Kütt.

Töötukassa aasta alguse väike puudujääk (kaks miljonit eurot puudujääki aprilli lõpuks) on tavapärane ja sarnane kahe viimase aastaga, ütles Kütt. Aasta algab tavaliselt hüvitiste kulu tõusuga, töötuskindlustusmakse laekumine aga sellist hüpet ei tee. Kuust kuusse on töötukassa puudujääk sel aastal ka vähenenud. Registreeritud töötute arv langes aprilli lõpuks eelmise aasta tasemele ning näitab jätkuva vähenemise märke.

Kohalikud omavalitsused jõudsid aprilli lõpuks 89 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis oli samas eelmise aasta algusega võrreldes 29 miljoni euro võrra väiksem ja seda vaatamata füüsilise isiku tulumaksu 11 protsendilisele kasvule.   

Riigieelarve kogukulude tase kasvas aprillis aastaga 11 protsenti peamiselt majandamiskulude ja investeeringute tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus aprillis 1,46 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta aprilliga võrreldes 144 miljonit eurot ehk 11 protsenti. Kogukulude kasvu vedajateks olid aprillis investeeringud ja majandamiskulud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid aprillis 119 miljoni euro võrra eelneva aasta aprilliga võrreldes, jõudes kasvutempoga 13,6 protsenti 996 miljoni euroni.

Positsiooni mõjutavate kulude kasvu vedasid kodumaistest vahenditest finantseeritud tegevuskulud ja investeeringud. Sarnaselt eelnevatele kuudele kasvatasid positsiooni mõjutavaid kulusid ka sotsiaaltoetused ja finantskulud.

Riigieelarvelised asutused andsid kodumaiseid toetusi aprillis 5,5 miljoni euro eest vähem kui eelneval aastal samal ajal. Kodumaistest toetustest kasvasid aprillis sotsiaaltoetused ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks.

Sotsiaaltoetusi maksis riik aprillis 16 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal ning nende kasvu vedasid vanaduspensionid. Keskmine vanaduspension kasvas alates 1. aprillist indekseerimise tõttu.

Sotsiaaltoetustest vähenes lasterikka pere toetus 13 miljoni euro võrra, kuna 2024. aasta jaanuaris jõustus seadus, mis vähendas vähemalt kolme lapsega pere toetust senise 650 euro asemel 450 euroni kuus ning seitsme ja enama lapsega pere toetust senise 850 euro asemel 650 euroni kuus. Lisaks muutus 1. juulist 2023 kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõppemine. Lapsetoetus vähenes aprillis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 5,4 miljoni euro võrra.  

Majandamiskulud kasvasid aprillis 105,1 protsenti ehk 79 miljonit eurot tulenevalt kaitseotstarbeliste kulude suurenemisest laskemoona ja õhutõrjerakettide soetuse tõttu. Majandamiskuludest vähenesid kulud muudele sotsiaalteenustele sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu. Lisaks tõsteti sotsiaalkuludest hooldamise, rehabilitatsiooni, taastusravi ja tehniliste vahendite andmine sotsiaaltoetusteks.

Tööjõukuludeks kasutati riigieelarvelistes asutustes aprillis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 8,5 miljonit eurot rohkem, mis teeb tööjõukulude aastaseks kasvutempoks 7,7 protsenti.

Riigisektori palgakulude kasvu vedajateks oli aprillis õpetajate palgafondi kasv, märkis rahandusministeerium. Õpetajate palkade diferentseerimise osa suurenes 2024. aastal 17,1 protsendilt 20 protsendini ja seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga makstakse õpetajatele lisatasusid. Tööjõukulusid kasvatab ka ajateenistusse võetavate kutsealuste arvu suurendamine ja kõrgeimate riigiteenistujate ametipalkade kasv seadusest tulenevalt.

Investeeringuid tegid riigieelarvelised asutused aprillis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 43 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 159,3 protsenti. Investeeringute kasvu peamiseks vedajaks olid aprillis kaitseotstarbelised kulutused.

Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses 10-aastase võlakirja emissiooni ja intressikulude tõusuga. 2024. aasta aprilli finantskulud olid 11 miljoni euro võrra ehk kaks korda suuremad kui eelneval aastal samal ajal.