Eelmise aasta riigieelarvest kanti tänavusse üle ligi 750 miljonit eurot jääki, mis on tekitanud küsimusi ministeeriumite kulutuste läbipaistvuse kohta. Eelmise majanduskriisi ajal Andrus Ansipi valitsust nõustanud ökonomisti Raul Eametsa sõnul tuleks seetõttu praeguse eelarve kõrvale või asemele teha kulupõhine eelarve.

"Täna läbi nende programmide ja arengukavade on väga raske konkreetseid kärpekohti määratleda. Kui ei ole selget kulupõhist eelarvet ja see info ei jookse ühte kohta kokku, mida ta täna ilmselgelt ei ole jooksnud, siis ongi pilt väga segane ja tuleb hakata käsitsi uurima, kustkohast ja kui palju ja mis raha üle jäi," rääkis ta.

"Kui eelarve läheb liiga detailseks, siis tuleb eelarvemuudatusi palju ja põhimõtteliselt me võime takerduda detailidesse ka, aga praegu tuleb nõustuda kriitikutega, et tegelikult on liiga üldine ja võib-olla ministrid ka kuritarvitavad seda tegutsemisvabadust," kommenteeris riigikogu rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Annely Akkermann.

Haridus- ja teadusministeerium kandis sellesse aastasse üle rohkem kui 90 miljonit eurot, mis oli ministeeriumite lõikes kõige suurem summa. Peamiselt oli tegu teadusrahadega, mis on vaja mingil hetkel ikkagi ära kasutada. Mõnel puhul oodatakse näiteks teaduprojektide rakendumise või Euroopa Komisjoni kaasrahastuse otsuste taga. Samuti prognoositi suuremaks keskmise palga tõusu.

"Kindlasti oli seal ka selliseid rahasid, mida ma ka majas sees ütlesin, et see lihtsalt näitab ebatõhusat eelarve planeerimist. Kui planeeritakse nii palju üle ja see jääb lõpuks kasutamata, siis tegelikult on see raha Eesti elu ja majanduse hüvanguks kasutamata. Seal on kindlasti ka vaja tõhustada meie poolt seda eelarveplaneerimist," rääkis haridus- ja teadusminister, Eesti 200 liige Kristina Kallas.

Sellist raha oli ministeeriumil umbes 20 miljonit eurot. Kallase sõnul tuleks see kasutusele võtta seal, kus on suured puudujäägid.

Jääkide kärpimist Kallas ei poolda, sest see ei paranda tema sõnul riigieelarve pikaajalist prognoosi. Eamets temaga ei nõustu.

"Kui seal on sellised kohti, kus on näha, et asju sai odavamalt teha või kui tuleb välja, et me seda ei teinud ja siis ka midagi ei juhtunud, siis see on ilmselge vihje kärpekohale," selgitas Eamets.

Kristina Kallase kinnitusel on koalitsioonis aga kokku lepitud, et jääkidelt hakatakse otsi nii-öelda maha võtma. 10 protsenti jääkidest enam järgmisesse aastasse ei suunata, vaid kantakse riigieelarvesse tagasi.

Rahandusministeerium teisipäeval teemat ei kommenteerinud.