Itaalias Puglias kogunevad neljapäeval demokraatliku maailma vägevad G7 tööstusriikide tippkohtumisele. Kohtumise peateemad kerlvad juba kolmandat aastat Ukraina sõja ümber, ent räägitakse ka tööstusest.

Päeva ilmselt üheks olulisemaks uudiseks on see, et USA president Joe Biden ning tema Ukraina kolleeg Volodõmõr Zelenski sõlmivad kahepoolse julgeolekugarantii leppe. USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan selgitas reporteritele kolmapäeval, et nad soovivad sellega kinnitada ukrainlastele, et toetavad neid homme ja ka tulevikus. Sarnase lepingu on Kiiev allkirjastanud juba paljude riikide üle Euroopa.

Puglias vajab selgitamist ka 50 miljardi euro suurune plaan Ukraina aitamiseks. USA soovib võtta laenu, mille tagasi maksmine toimuks Venemaa külmutatud varade intressist, ent Euroopa pole sellega nõus. Täpselt samamoodi, nagu pole eurooplased nõus kasutusele võtma ka külmutatud varasid endid, mida ameeriklased toetavad.

Mõlemas küsimuses aeg aga tiksub, sest kui üksmeelt ei leita, siis võib juhtuda, et USA presidendiks valitakse Donald Trump ja siis lendavad kõik senised plaanid pea peale. Sisuliselt ongi see üks viimaseid võimalusi Joe Bidenil sel ametiajal eurooplastega koos midagi ära teha.

Seejuures on mõtetega kodumaise poliitika juures mitmed tema kolleegid. Prantsusmaal ja Suurbritannias on juuli esimesel nädalal valimised. Lihtne pole seis ka Olaf Scholzi juhitaval koalitsioonil Saksamaal. Vaid võõrustaja Itaalia peaminister Giorgia Meloni on heas tujus, sest tema oli europarlamendi valimiste üks suuremaid võitjaid.

Riigijuhid räägivad veel ka Hiina vastutusele võtmisest, sest Peking on nii varjatult kui varjamatult Moskvat sõjas toetanud. Siin tuleb Bidenil samuti eurooplasi veenda, et edasised sammud peaksid olema konkreetsemad.