Putin nõudis Ukrainalt nelja oblasti ja Krimmi loovutamist

Sel nädalavahetusel toimub ilma Moskva osaluseta Ukraina rahutippkohtumine, kuid sellest hoolimata käis Venemaa režiimi juht Vladimir Putin välja oma rahutingimused. Putin väitis reedel, et tema režiim on valmis sõjategevuse peatama ja otsekohe rahukõnelusi alustama, kui Ukraina viib neljast oblastist väed välja ja loobub NATO liikmesust taotlemast.
"Ukraina väed peavad täielikult lahkuma Donetski rahvavabariigist, Luhanski rahvavabariigist, Hersoni ja Zaporižžja oblastist," seletas Putin Moskvas Vene diplomaatidega kohtudes.
Venemaa teatas 2022. aastal nende piirkondade annekteerimisest, ehkki tal ei ole neist ühegi üle täielikku kontrolli.
"Niipea kui Kiiev ütleb, et on valmis seda tegema ja alustab tegelikult vägede väljaviimist ning loobub ametlikult NATO-ga ühinemise plaanist, lõpetame me kohe, sõna otseses mõtte samal minutil tulistamise ja alustame kõnelusi," väitis Putin.
Sõjaanalüütikud on juba pikka aega rääkinud, et Venemaa sissetungi üks peaeesmärke on piki Ukraina lõunarannikut kulgev maismaaühendus Venemaa ja Krimmi poolsaare vahel.
Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal.
Kiiev on seadnud rahu tegemise tingimuseks Venemaa taandumise Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt, seal hulgas Krimmist.
Putin: rahvusvaheline julgeolekusüsteem on pöördumatult muutunud
Vene välisministeeriumi ametnikele esinenud Putin süüdistas Ameerika Ühendriike relvakokkulepetest lahkumise tõttu ülemaailmse julgeoleku kahjustamises ning agressiivses messianismis.
"Mis puutub USA-sse, siis seal valitsevate liberaal-globalistliku eliidi lakkamatud katsed levitada oma ideoloogiat mis tahes vahenditega kogu maailmale, säilitada oma imperiaalne staatus ja domineerimine kurnab riiki üha enam, viib selle degradeerumiseni ning on selges vastuolus Ameerika rahva tõeliste huvidega," ütles rääkis Putin.
"Kui poleks seda agressiivse messianismi tupikteed, mis on seotud usuga enda äravalitusse ja erilisusesse, oleksid rahvusvahelised suhted juba ammu stabiliseerunud," lisas Vene liider.
Putin avaldas samas ka veendumust, et Euroopa vajab häid suhteid Venemaaga, kui soovib jääda üheks iseseisvaks maailma arengukeskuseks ning lisas, et Venemaa on heade suhete taastamiseks valmis.
Venemaa ja lääne suhted on pärast Vene täiemahulise agressiooni algust Ukrainas 2022. aasta veebruaris üha halvenenud ning jõudnud uude madalseisu, mida iseloomustab omavahelise suhtluse ja kaubanduse järsk vähenemine, laiaulatuslikud sanktsioonid ning lääneriikide avalik sõjaline abi Ukrainale.
Venemaa tegevuse tõttu on kaotanud kehtivuse ka kõik peamised relvastuse piiramise kokkulepped Moskva ja lääneriikide vahel.
Putin: Vene varade külmutamine läänes on vargus
Vene president Vladimir Putin väitis reedel, et välisriikides paiknevate Vene varade külmutamine on vargus, mis ei jää karistuseta.
Kiiev: Putini rahutingimused solvavad tervet mõistust
Vene režiimi juhi presidendi Vladimir Putini nõuded Ukrainaga rahukõneluste alustamiseks on solvavad, ütles president Volodõmõr Zelenski nõunik reedel.
Putin teatas, et Venemaa on valmis sõjategevuse peatama ja otsekohe rahukõnelusi alustama, kui Ukraina viib neljast osaliselt Venemaa poolt okupeeritud oblastist väed välja ja loobub NATO liikmesust taotlemast.
"See on täielik teesklus. Sestap vabanege taas kord illusioonidest ja lakake võtmast tõsiselt "Venemaa ettepanekuid", mis solvavad tervet mõistust," ütles Zelenskõi nõunik Mõhhailo Podoljak.
Toimetaja: Mait Ots, Karl Kivil
Allikas: Reuters, Interfax, BNS