Väli selgitas saates, et Ukrainas käivad ägedamad lahingud Tšassiv Jari piirkonnas. Lahingud käivad ka Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastis, kuid kumbki osapool pole seal erilist edu saavutanud.

Väli sõnul on Vene vägede jõud Harkivi oblastis otsa saanud. "Tänane seis on selline, kus kõige värskem rünnakuhoog Harkivis on ära raugenud, jõud on otsas. Ohvrid Vene poole pealt on olnud tõesti väga suured selle tõttu, et inimestesse suhtutakse nii, nagu Venemaal neisse ikka suhtutakse, üle 1000 vigastatu ja hukkunu päevas. Nii et see hoog üleval, Harkivi pool on otsa saanud," rääkis ta.

Väli hinnangul oli Venemaal Harkivi suunas ründamisel mitu eesmärki, aga ühtki neist ei saavutatud.

"Kindlasti puhvertsooni moodustamine oli üks eesmärk, et kaitsta Belgorodi Venemaa territooriumil ukrainlaste rünnakute eest. See ei ole neil õnnestunud, sest need rünnakukotid, millega nad on suutnud Ukraina territooriumile sisse ennast süüa nii-öelda, ei ole omavahel ühendatud. Järgmine eesmärk oli kindlasti, et saada nii lähedale Harkivile, et võtta see rohkemate relvasüsteemide tule alla. Ka seda ei ole saavutatud. Kolmandaks, kindlasti veel üks eesmärk oli neil siduda Ukraina jõude, teha ukrainlastele probleemiks selle, et nad suudaksid reserve hoida ja võib-olla isegi mõnes rindelõigus ehk haarata initsiatiivi või rünnakule minna. Ka see ei ole neil õnnestunud. Nii et minu arvates ükski eesmärk, mida Venemaa võis teoreetiliselt selle rünnakuga tahta saavutada, nad ei ole seda saavutanud," selgitas Väli.

Väli rääkis, et kui Vene väed soovivad Harkivi rünnakut uuesti ette võtta või laiendada, siis peab ta reserve juurde tooma.

"Üksused, kes täna seal on, vahetatakse välja, tuuakse juurde varustust ja siis võib-olla on võimalik jälle midagi teha. Aga praeguseks hetkeks on ukrainlased edukalt selle rünnaku riivistanud. Minu hinnangul Venemaa ei ole ühtegi eesmärki, mida nad sellega plaanisid, saavutanud. Ja tagajärjeks on muidugi tohutud kaotused nii tehnikas kui ka inimjõus Vene poolele," rääkis ta.

"Ilmselgelt üks suur põhjus, miks see nii läks, on ikkagi see, et kui nad alustasid rünnakut selles mõttes hästi vara, et nad ei olnud koondanud sinna piisaval hulgal vägesid ja lootsid, et see võtab ukrainlastel ootamatusega jalad nõrgaks, siis tagajärg täna on hoopiski vastupidine – kuna reserve piisavalt ei olnud, siis rünnakuhoog rauges enne, kui üldse mingisugust tõsist eesmärki suudeti saavutada," lisas ta.