Viktor Orbani kohtumised Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Venemaa liidri Vladimir Putiniga olid Kanniku hinnangul ennekõike ajendatud sisepoliitikast.

"Orbanil ei läinud väga hästi europarlamendi valimised. Tal on tekkinud poliitiliselt samal tiival olev konkurent, endise tema partei liikme juhitud partei, mis kaotas vähem kui 10 protsendiga Orbanile europarlamendi valimistel Ungari sees. Tõenäoliselt on see põhiline tegur, mis Orbanit käivitab, et näidata oma valijaskonnale, milline maailmamees ta on, kellega ta kõigiga kohtuda suudab," rääkis Kannik.

"See sobib eriti venelastele, ka hiinlastele, et keegi Euroopa Liidu liikmesriigi juht, praegusel hetkel isegi Euroopa Liidu eesistujariigi juht käib nendega kohtumas. Ja Zelenskil on seda mingit pidi vaja selleks, et kas või natuke vähendada seda, et Ungari teatud protsesse blokeerib ja venitab Euroopa Liidu sees," lisas ta.

Kanniku sõnul sobib Hiinale, mida Orban samuti külastas, ja Venemaale Orbani visiit eelkõige seetõttu, et see külvab pinget lääneliitlaste vahel. "Kas või see, et me temast praegu nii palju räägime, on juba teatud määral nende võit. Tegelikult Orbani käikudel ju sisuline tähendus Ukrainas rahu saavutamisele puudub."

Kanniku sõnul ei saa Orban kuidagi rahu vahendaja olla, isegi kui mingile rahutegemisele kunagi jõutakse.

"Teda ei usalda ukrainlased ja ma arvan, et ka venelaste jaoks on ta liiga väike mängija. Kui mingi riik võiks omada seda rolli, siis näiteks sobiks sellesse rolli Türgi palju paremini, keda mõlemad pooled näevad tõenäoliselt siiski iseseisva tegutsejana ja sellevõrra usaldavad teda rohkem," sõnas Kannik.

Ka Putin ise on viidanud, et rahuprotsessi võib Türgi eest vedada. "Türklased on suutnud teatud läbirääkimisprotsesse Venemaa ja Ukraina vahel juhtida. Vangide vahetused on nende vahendusel toimunud. Ka mõned laheriigid on suutnud seda samamoodi teha. Nii et nendel on kindlasti nii Moskvas kui ka Kiievis kokkuvõttes suurem usaldusväärsus ja ka suurem mõju," rääkis Kannik.

Kanniku hinnangul ei ole praegu aga üldse reaalset võimalust vaherahuni jõuda, sest sõja osapoolte seisukohad on liiga erinevad.

"Venemaa on nüüd oma vaherahu tingimused välja käinud. Kas need on siirad? Ma kahtlen. Ma arvan, et Venemaa tegelikult enne seda, kui USA valimised on möödas ja nad näevad, kes saab Ameerika järgmiseks presidendiks, ja näevad ka seda, kas neil on midagi tegelikult loota Ameerika presidendilt, ei hakka mingit vaherahu tegema," selgitas ta.

NATO tippkohtumiselt võib loota Ukrainale paremini koordineeritud toetust

Washingtonis sel nädalal toimuvalt NATO tippkohtumiselt võib Ukraina Indrek Kanniku hinnangul loota ennekõike suuremat sõjalist toetust ja paremini koordineeritud sõjalist toetust, aga ehk ka paremini koordineeritud majanduslikku toetust.

"Kahjuks on USA presidendi Joe Bideni administratsioon eelkõige ja tema selja taga ka näiteks Saksa võimud teinud selgeks, et Ukraina edasiliikumist juriidilises mõttes NATO-le lähemale sellelt tippkohtumiselt ei tule. Ja nagu me mäletame, juba eelmisel Vilniuse tippkohtumisel oli see väga kuum teema ja asi muutus väga emotsionaalseks," ütles Kannik.

"Seekord on, ma arvan, ukrainlaste endi ja ka ukrainlaste toetajate ootused madalamad. Biden on ka seda väga hoolega välja mänginud sellena, et kui te seal tüli üles keerate, siis sellega aitate Donald Trumpi järgmistel presidendivalimistel. Seda teemat kuigi palju ei käsitleta. Pigem seal ikkagi räägitakse Ukraina pikaajalisest toetust, mis on strateegiliselt väga tähtis selles mõttes, et see on siiski ka tugev sõnum Venemaale. Kui Venemaa näeb, et lääneliitlaste plaanid on tõepoolest pikalt Ukrainat toetada, siis see omakorda vähendab Venemaa enesekindlust," lisas Kannik.