Kahel päeval toimunud NATO kaitseministrite kohtumise olulisim sõnum oli see, et allianss võtab Ukraina toetuse ja sõdurite treenimise logistika enda peale. Sellega kaob senise Ramsteini formaadi õhinapõhisus ning teatav saladuseloor.

"See koosneb NATO juhtpunktist, mis asub USA baasis Wiesbadenis ning selle logistikapunktid on allianssi idaosas. See on kolme tähe kindrali juhtida, kes teeb ettekandeid NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Stoltenbergi sõnul ei tee see NATO-st konflikti osapoolt. Kuluaarides nimetatakse seda viisiks, kuidas Ukraina toetust kindlustada juhuks kui USA presidendiks valitakse Donald Trump.

"Tõesti NATO tahab võtta suuremat rolli," ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur (RE). "Ühest küljest võib mõista, et USA soovib Ramsteini formaadist teatud kohustusi ja õigusi anda üle NATO-le. NATO peasekretär on välja käinud, et võiks olla ka spetsiaalne fond."

Stoltenberg on varem palunud liitlastelt selleks 100 miljardit, ent nüüd käib jutt vaid 40 miljardist aastas.

"Me peame aru saama, et kuidas liikmesriigid need kulud katavad. Seal on veel hulk detaile, mida arutada. Aga põhimõtteline hoiak, et NATO organisatsioonina panustab rohkem Ukraina abistamisse, on valdav," sõnas Eesti kaitseminister Hanno Pevkur.

Jutuks tuli ka Vladimir Putini rahuplaan, mida keegi eriti tõsiselt ei võta.

"See on täpselt selline käitumine, mida me näha ei soovi. Me ei taha, et ühe riigi juht ärkaks ühel hommikul üles ja otsustaks, et ta kustutab piirid ja annekteerib oma naabri maid. See pole maailm, kus keegi meist elada tahaks ja ma arvan, et ta pole positsioonis dikteerimaks Ukrainale, mida ta tegema peab, et rahu saavutada," rääkis USA kaitseminister Lloyd Austin.