Jüri Vilms oli Eesti esimesi poliitikuid, Eestimaa Päästmise Komitee üks liige, Eesti riikluse algataja. 1918. aasta varakevadel lahkusid Jüri Vilms, Arnold Jürgens, Johannes Peistik ja Aleksei Rünk salaja Eestist, et otsida sakslaste poolt okupeeritud maale eeskätt Rootsist toetust.

"Paraku sattusid nad Soomes möllavasse verisesse kodusõtta ning sinna tunginud Saksa vägede kätte vangi. 13. aprillil lasti kõik neli meest ühe Helsingi vabriku õues maha," ütles ajaloolane Ott Sandrak.

Ajaloolane Mati Mandel, kelle ema onupoeg oli Vilmsi  teekaaslane Arnold Jürgens, juhib algatust. Vilmsi säilmed on plaanis Pilistvere kalmistult üles kaevata ja teha neile DNA-analüüs.

"Seppo Zetterberg, tuntud Soome ajaloolane, kirjutas raamatu "Jüri Vilmsi surm". Ja viimased laused on umbes sellised, et kui ma enne kahtlesin selles, kas toodi üldse õiged surnukehad, siis praegu ma kahtlen selles veel rohkem," lausus Mandel.

Jüri Vilmsi venna pojapojapoeg on elus ja huvitatud sellest, et tõde jalule seda. Mati Mandel ise selles ei kahtle, et Eestisse toodi õiged surnukehad. 1920. aastal koostati väga täpne väljakaevamisprotokoll kõigile meestele.

"Teejuht Aleksei Rünk, kes oli kaasas – temal olid sellised aluspüksid jalas, mida kellelgi teisel ei olnud," ütles Mandel.

Aegadel, kui riideid valmistati kodus, võisid need tõepoolest olla sama veenev tõend kui täna DNA. Sugulased aga vajavad kindlust, et nad viivad lilli õigele hauale – teiste seas Mandel ise.

"On plaanis alustada selle aasta juulis. Aga DNA määramine võtab natuke aega ja luude uuring tuleb väga korralik teha. On olemas Jüri Vilmsi kohta väga hea isikukirjeldus tsaariajast. Ta oli teistest tunduvalt suurem, kogukam mees. See kõik peab klappima," ütles Mandel.