106 aasta eest segastel asjaoludel Soomes hukatud riigimehe Jüri Vilmsi säilmetele tahetakse pärast üleskaevamist teha ekspertiis ja DNA-analüüs, kirjutab Sakala. DNA-uuringud on plaanis teha Austria laboris ja luu-uuringud Tallinna Ülikooli laboris.

Seda soovitakse muinsuskaitse seltsi juhi Madis Moreli sõnutsi teha sellepärast, et on kahtlus, kas riigimehe säilmed on ikka selles hauas, ning nii on võimalik ajalooline tõde välja selgitada. Pealegi on selleks soovi avaldanud Jüri Vilmsi sugulased.

Pilistvere Andrease koguduse juhatuse esimees Carl Heinrich Pruun kinnitas, et kogudus ei pea mõistlikuks hauasäilmete väljakaevamist, ent lausus samas, et füüsiliselt kogudus väljakaevamise vastu võitlema ei hakka.

Jüri Vilms oli Eesti esimesi poliitikuid, Eestimaa Päästmise Komitee üks liige, Eesti riikluse algataja. 1918. aasta varakevadel lahkusid Jüri Vilms, Arnold Jürgens, Johannes Peistik ja Aleksei Rünk salaja Eestist, et otsida sakslaste poolt okupeeritud maale eeskätt Rootsist toetust.

"Paraku sattusid nad Soomes möllavasse verisesse kodusõtta ning sinna tunginud Saksa vägede kätte vangi. 13. aprillil lasti kõik neli meest ühe Helsingi vabriku õues maha," ütles aasta tagasi "Aktuaalsele kaamerale" ajaloolane Ott Sandrak.

Ajaloolane Mati Mandel, kelle ema onupoeg oli Vilmsi teekaaslane Arnold Jürgens, lisas: "Seppo Zetterberg, tuntud Soome ajaloolane, kirjutas raamatu "Jüri Vilmsi surm". Ja viimased laused on umbes sellised, et kui ma enne kahtlesin selles, kas toodi üldse õiged surnukehad, siis praegu ma kahtlen selles veel rohkem."

Jüri Vilmsi venna pojapojapoeg on elus ja huvitatud sellest, et tõde jalule seda. Mati Mandel ise selles ei kahtle, et Eestisse toodi õiged surnukehad.