Indrek Saar ei saanud Euroopa Nõukogu peasekretäriks
Teisipäeval toimunud Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee peasekretäri valimisel jõudis Eesti endine kultuuriminister Indrek Saar küll 78 häälega teise hääletusvooru, kuid jäi seal alla Šveitsi endisele presidendile Alain Berset'le.
Berset (Sotsialistid ja Demokraadid, S&D) sai teises hääletusvoorus 114 häält, Saar (S&D) 85 ja Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Didier Reynders (Renew) 46 häält.
Teisipäevase hääletuse esimeses voorus sai Berset 92 häält ja Reynders 70 häält. Võitmiseks oleks vaja läinud 121 häält. Teise vooru läksid kõik kolm kandidaati.
Õigus valima tulla oli 306 delegaadil, esimese voorus kohal oli 241 hääletajat, teises voorus 246.
Peasekretäri ametiaeg algab 18. septembril ning kestab viis aastat.
Eesti delegatsiooni esimehe Liisa-Ly Pakosta sõnul tegi Indrek Saar hea kampaania ja tõi Eesti esile oluliste väärtuste kaitsmise kaudu.
"Juba tema jõudmine lõppvooru oli saavutus, nii napp kaotus on talle tegelikult suur tunnustus. Soovin tänada kõiki, kes panustasid Indrek Saare kampaaniasse, tänu millele meie tegevus Euroopa Nõukogus jätkub suurema nähtavuse ja mõjuga," ütles Pakosta.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul aitas kampaania teha Eesti nähtavamaks.
Tsahkna sõnul oli Indrek Saar tugev kandidaat peasekretäri kohale ja seda tõestas ka asjaolu, et tema poolt andis valimiste teises voorus hääle 85 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) liiget. "Paraku polnud need hääled valituks osutumiseks piisavad," ütles Tsahkna.
Ta lisas, et taoliste valimiste puhul tuleb alati arvesse võtta, et kandidaadi pädevus ja ametisse sobivus on vaid üks osa võrrandist. "Sellele lisaks mängivad alati rolli laiemad poliitilised kokkulepped suurte poliitiliste rühmade vahel, kuna valijateks olid Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee liikmed ehk parlamentide saadikud kõikidest EN-i liikmeriikidest," märkis välisminister.
Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni kuuluv liberaal Eerik Niiles Kross ütles, et tema hääletas esimeses voorus Saare poolt. "Ikka kaasmaalase poolt, loomulikult. Liberaalid, nagu teada, on alati lõhki peaaegu kõikides küsimustes. Kui on kolm liberaali koos, on neli-viis seisukohta. Meie grupis tegelikult ongi kummaline olukord, kus meil on ka mitu Šveitsi saadikut. Nii et ma usun, et ALDE hääled läksid kolmeks tegelikult siin praegu," ütles Kross.
Kross ütles, et Saare kampaania on olnud väga põhjamaine ja läbipaistev ja ka väga viisakas. "Mulle tundub, et siin Šveitsi delegatsioon, sõltumata nende grupikuuluvusest, on proovinud teha igasuguseid kokkuleppeid ja igasuguseid pakkumisi," sõnas Kross.
Riigikogu delegatsiooni liige Tõnis Lukas ütles peale esimest vooru, et ta mõnevõrra üllatus, sest ta oli arvamusel, et suur osa toetab tubli eeltööd teinud Indrek Saart. "Aga muidugi eeldada võis ka, et tegelikult tuleb see konkurents natukene tasavägisem ja tasavägine ta tegelikult ju oli, vahed on väga väikesed," ütles Lukas.
"Mina saan oma grupiga praegu kokku ja jätkan seda veenmistööd ja püüan veenda neid, et Saar on tegude mees ja mitte selline suure laia jutu ja diplomaatia mees, keda Euroopa poliitikas on palju ja kellena paistavad silma ka kaks teist kandidaati," sõnas Lukas.
Eelmisel nädalal ERR-iga vestelnud allikate sõnul sellele kohale favoriit just Saar, kes ka ise on tulemuse suhtes ootusärev: "Eestlastele loomuomaselt võiks öelda niimoodi: tuleb olla tagasihoidlikult optimistlik ja anda endast parim nendel viimastel päevadel. Mis on aga tõde, selgub loomulikult siis, kui hääled on loetud."
1949. aastal loodud ja praegu 46 riiki ühendav Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas. Organisatsiooni peakorter asub Prantsusmaal Strasbourgis.
Toimetaja: Mari Peegel, Marko Tooming