Elektroonilise side seadus kohustab sideettevõtjat säilitama andmeid, et oleks võimalik teha konkreetseid toiminguid, näiteks side sihtpunkti tuvastamine ning kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine. Seadus määrab kindlad andmed, mida sideettevõtja on kohustatud säilitama üks aasta alates side toimumise ajast.

Reinsaar leidis, et elektroonilise side seaduse üks paragrahv on Euroopa Liidu õigusega vastuolus ja see tuleb jätta kohaldamata ning et teabe üldise kogumisega on rikutud tema eraelu puutumatust ja sellega on talle tekitatud mittevaralist kahju. 

Konkreetses kohtuasjas oli vaidlusaluseks küsimuseks, kas riik on tekitanud kaebajale mittevaralist kahju, kui sideettevõtja on kogunud kaebaja side liikumis- ja asukohaandmeid.

Kohus leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kahju hüvitamise kõik eeldused vastavalt riigivastutuse seadusele ei ole täidetud. Selle alusel peavad kahju hüvitamiseks olema täidetud kõik järgmised tingimused: kahju on tekitatud vahetult õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega; isikule on tekkinud kahju; kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumisega; esineb põhjuslik seos avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumise ja isikule tekkinud kahju vahel; rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav, ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma.

Kohus märkis, et sellel juhul on Eesti riik küll rikkunud oluliselt oma kohustust, kui ei ole viinud elektroonilise side seaduse paragrahv 1111 kahte lõiget kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning seejuures ei olnud rikkumine kohtuotsuse tegemise ajaga lõppenud.

Kohus rõhutas, et seaduses sätestatud üldine ja vahet tegemata liiklus- ja asukohaandmete kogumise ning säilitamise kohustus riivab oluliselt õigust eraelu puutumatusele ja selle kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega on selgelt küsitav.

Kohuse lisas, et antud juhtumis ei ole täidetud ka tingimus, et rikkumise aluseks olev norm peab olema otsekohaldatav. Vaidlust ei ole selles, et rikkumise aluseks olev norm tuleneb direktiivist, kuid antud direktiiv otsekohalduv ei ole. Küll aga kuna kõik eeldused kahju hüvitamiseks ei olnud täidetud, jäi ka kaebus rahuldamata. 

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule hiljemalt 7. detsembriks.