President Alar Karis näitas otsusega automaksu seadust mitte välja kuulutada, et ei vaata vaikides pealt, kuidas valitsuskoalitsioon kasutab parlamentaarset enamust oma tahte läbi surumiseks iga hinna eest.

Tõsiasi on aga see, et kui praegu sai moraalse võidu riigikogu opositsioon ning 76 protsenti Eesti inimesi, kes on automaksu vastu, siis tänase koalitsiooni jätkudes saab automaks mõningate muudatustega paraku siiski reaalsuseks.

Planeeritav automaks on valitsuskoalitsiooni jaoks väga oluline eelarve täitmise meede ning kui teekond selleni poleks palistatud ebaõiglusega, siis võiks ehk isegi kaasa tunda, kuidas tänasega löödi suure tõenäosusega kõik ajagraafikud mitme kuu võrra uppi. Kuna aga parlamendi opositsioon juhtis korduvalt tähelepanu seaduse sisulistele puudujääkidele, tuleb nentida: kes tegi – ise tegid.

Automaks kui mugavusmaks

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon valis automaksu eelnõu puudujääkidele tähelepanu juhtimiseks võimalikult konstruktiivse kriitika ning muuhulgas käsitles üks muudatusettepanekutest just presidendi välja toodud puuetega inimeste sõidukitega seonduvat. Riigikogu rahanduskomisjonis seda ettepanekut aga isegi ei hääletatud.

Olgu öeldud, et kindlasti ei püüa Keskerakond endale kahmata loorbereid tänase presidendi otsuse osas, pigem hoopis näitab see, mis võib olla opositsiooni täieliku ignoreerimise hinnaks.

Mul on väga raske uskuda, et Reformierakonna, sotside ning Eesti 200 saadikutest mitte keegi ei mõelnud ise sama asja – et sellisel kujul paneb automaks puudega inimesed väga keerulisse olukorda. Küllap mõeldi, aga uhkus või oravatelt peegelduv arrogantsus ei lubanud eksimust tunnistada.

Eesti Vabariigis otsustab seaduste kehtestamise riigikogu ning eri institutsioonid – nagu president või kohus – saavad anda hinnangu vaid nende vastavusele kehtivate õigusaktidega. Hinnangu sellele, kas tehtud otsused on ka õiglased, saavad anda vaid valijad. Kuivõrd järgmised korralised riigikogu valimised on alles 2027. aastal, läheb selle hinnangu andmiseni muidugi omajagu aega ning eks sellele koalitsioonipoliitikud loodavadki.

Valija mälu kipub olema lühike, räägitakse poliitikute seas. Pole aga sugugi kindel, et samamoodi läheb see automaksuga.

Asi pole selles, et isiklik auto on vabaduse ja iseseisvuse sümbol ja tihti (ilma igasuguse irooniata) ka lausa pereliikme staatuses, vaid hoopis asjade ajamise stiilis. Automaksu puhul on kohe esimesest päevast peale lihtlabaselt valetatud, rebitud endale ette keskkonnahoiu ning Eesti masinapargi uuendamise viigileht, kuid tegelikult on silmade ees lihtsalt rahanumbrid, mis maksumaksja käest kokku korjatakse.

Kiusatus on arusaadavalt suur, sest tegemist on erakordselt mugava ja universaalse meetmega, mida saab lihtsasti kontrollida ning selle täitmist nõuda. Uut autot ostes ei saa seda registreerimata jätta, kasutatud sõiduki puhul pole samuti mõistlik omanikuvahetust mitte teostada. Kes aastamaksu tasumata jätab, seda peatab sinipunane välgatus isegi teekonnal mööda kruusateed surnuaiale.

Kas uus valitsus tühistab automaksu?

Käitumispsühholoogide pärusmaaks jääb analüüsida ja arutleda, kas automaksuga oleks võinud minna hoopis ladusamalt, kui valitsus lähtunuks kohe alguses aususe printsiibist ning vähemalt püüdnuks kujundada seda õiglaselt. Õiglaselt puuetega inimeste, maal elavate inimeste, suurperede ja veel paljude riivatud ühiskonna gruppide osas.

Õiglust lisaks isegi see, kui automaksu kehtestamisel saame vastu meetmed, mis võimaldavad tunduvalt soodsamalt uue auto soetada, nagu seda on tehtud paljudes teistes riikides. Praegu saab rahvas aga automaksu vastu teadmise, et riigi majanduslik olukord on ikka väga vilets ning raha ei jagu isegi laskemoona ostmiseks. Pole siis imestada, et teeb meele mõruks.

Valitsuskoalitsioon aga lepib kokku juba riigikogu erakorralist istungit, et hädavajalikud muudatused automaksu seadusesse ära teha ning sellele uuesti kummitempel alla lüüa.

Millal automaks jõustuda saab, sõltub suuresti koalitsioonisaadikute puhkusereiside kaugusest, et hääled õigeks ajaks koju tuleksid. Muidugi on alati õhus võimalus, et peaminister lahkub Brüsselisse ning uus valitsus on hoopis teistsugune ja paneb ebaõiglasele automaksule piduri.