Maakonnalehtedel on keerulised ajad. Turul tuleb konkureerida lugejate nimel kohalike omavalitsuste lehtedega, mis on valla elanikele tasuta. Samal ajal läheb üha rohkem reklaamiraha sotsiaalmeediasse ning paberlehtede lugejaskond väheneb jõudsalt.

Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnissoni sõnul mõjutab oluliselt väljaannete tööd ka ajakirjanduse käibemaksumäär, mis tõuseb järgmisel aastal viielt protsendilt üheksale protsendile.

"Need, kes ennustavad paberlehtedele kadu, on õigel teel. Me kestame võib-olla veel kaks, kolm, neli, maksimaalselt viis aastat. Ja selleks ajaks peavad väljaannetel olema digiplatvormid olemas," ütles Tõnisson.

Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuhi ja meediauurija Väino Koorbergi sõnul alustasid suured meediamajad digipöördega juba 15 aastat tagasi. Kohalikud lehed venitasid otsustamisega ning on tänaseks üle-eestilistest ajalehtedest maha jäänud.

Koorbergi arvates peaks riik väikestele ajalehtedele appi tulema.

"Digitaalajakirjandust ei ole väga odav teha. Mingisugust veebiplatvormi üleval hoida ja arendada on väga kallis tegelikult. Ühele väiksele maakonnalehele on see väga keeruline ja tõesti väga kallis ettevõtmine. Küllap sellest ka see teatav kõhklus nende asjade juures. Aga siin ootaks küll tegelikult mingisugust rahvuslikku või üleriiklikku programmi, sest et mujal maailmas ka väga suure murega märgatakse seda, et kõige esimesena kipub turult lahkuma just kohalik ajakirjandus," rääkis Koorberg.

Halvimal juhul oleksid aga maakonnalehtede kadumisel karmid tagajärjed.

"Kui tema lahkub, siis asemele tuleb tegelikult midagi, mis ei ole faktipõhine, objektiivne, tasakaalustatud, vaid polariseeritud, vandenõusid levitav. Võib-olla ka võõrast ideoloogiat levitav. Ja selle kõrvale taasluua korralikku ajakirjandust oleks väga keeruline," lisas Koorberg.

Sama arvab ka Tõnis Tõnisson.

"Meie kadumine võiks tähendada ka üsna tõsist lööki demokraatiale. Mul on kuidagi raske aru saada, et valitsus ja poliitikud ei saa sellest aru," lausus Tõnisson.