Kiiev tahaks saavutada turvalise ala, kus tööstus, energiataristu ja elanikud oleksid kaitstud massiivse hävitustöö eest, mida on põhjustanud Venemaa rünnakud viimastel kuudel.

"Ma ei saa aru, miks ei paiguta NATO Poola piirile Patriot-süsteeme," ütles parlamendiliige Oleksi Hontšarenko USA õhutõrjesüsteemidele viidates.

"Lõppude lõpuks on ju Vene raketid juba sisenenud Poola ja Rumeenia õhuruumi. See kaitseks Poola ja Rumeenia piiri ning looks Lääne- ja Lõuna-Ukraina kohal turvatsooni," lisas ta.

Samal seisukohal on mitmed Ukraina tsiviil- ja sõjaväeametnikud, kellega uudisteagentuur AFP vestles sel nädalal Kiievis Prantsuse Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (IFRI) ja kohaliku mõttekoja New Europe Center korraldatud reisil.

Sellekohase debati avas mais Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, öeldes, et ükski õiguslik, julgeoleku- ega moraaliargument ei takista meie partnereid oma territooriumilt Ukraina kohal Vene rakette alla tulistamast.

President Volodõmõr Zelenski on kuude kaupa anunud Lääne partneritelt rohkem õhutõrjet, kuid uusi varusid on tulnud vähe.

Viimaste Kiievi saavutustena on Rumeenia lubanud ühe raketitõrjesüsteemi Patriot ning USA on lubanud seada järgmise 16 kuu jooksul Ukraina õhutõrjerakettide müügi järjekorras esikohale.

Ukraina jaoks aga aeg jookseb ning viimastel kuudel on Vene vägede õhurünnakud löönud rivist välja poole riigi elektritootmisvõimsusest.

Vene raketid ja droonid tabavad elektrivõrke iga nädal, mistõttu kannatab pea kogu Ukraina elanikkond igapäevaste voolukatkestuste all.

Venemaa keskendus 2022.-23. aasta talvel Ukraina vooluvõrkude ründamisele, kuid on hakanud viimasel ajal hävitama elektrirajatisi, mille taastamine on palju kulukam ja võtab aastaid.

Ründama on hakatud ka Ukraina energiareserve

Üks Euroopa diplomaatiline allikas ütles, et Venemaa eesmärgid leidsid kinnitust, kui rünnati maa-alust gaasihoidlat Lääne-Ukrainas.

"Energiasektoris on olukord tõesti raske," ütles kõrge Ukraina julgeolekuametnik ja lisas, et talve lähenedes on oodata olukorra halvenemist.

Ametniku sõnul käivad lääneliitlastega kõnelused Poola ja Rumeenia Patriot-süsteemide abil Lääne-Ukraina kohal lennukeelutsooni loomise üle, kuid "see ei ole lihtne otsus".

Lääneriigid pelgavad igasuguseid samme, mis viiksid otsekonflikti Vene vägedega ja tõmbaksid nemadki sõtta, "mistõttu on see protsess aeglane ja vaikne", lisas ametnik.

Teemat võidakse arutada juuli algul Washingtonis NATO tippkohtumisel, ütles Ukraina asepeaminister Olha Stefanišõna.

"Me teeme kõik, mis suudame, et mobiliseerida piisavalt õhutõrjeelemente, et saaksime jääda toimima ka talvel," ütles ta.

Kiiev ei oota edusamme NATO-ga liitumise suunas, sest Washington ja Berliin kardavad sellega Venemaad veel enam vihastada.

"Kutse saamise väljavaated on nullilähedased," tõdes üks Ukraina diplomaatiline allikas.

Ukraina liitlased tunnevad selle pärast süüd, mis tuleb Kiievile kasuks, lisas ta. See seab liitlased surve alla ning nad on sunnitud tegema tugevamaid otsuseid.