Raik: Kallas ja Rutte suudavad tõugata EL-i ja NATO-t Ukraina heaks rohkem tegema
Kaja Kallas võimaliku Euroopa Liidu välispoliitika juhi ning Mark Rutte NATO järgmise peasekretärina suudavad oma organisatsioone lükata tagant Ukraina toetust tugevdama, ütles julgeolekuekspert Kristi Raik "Ukraina stuudios".
Eelmisel nädalal kinnitas Euroopa Ülemkogu Eesti peaministri Kaja Kallase Euroopa Liidu kõrge välisesindaja kandidaadiks ning Põhja-Atlandi Nõukogu otsustas NATO järgmiseks peasekretäriks määrata Hollandi peaministri Mark Rutte.
Kristi Raigi hinnangul on need uudised Ukraina vaatest positiivsed, sest saadavad eelkõige signaali, et ei Euroopa Liidu ega NATO puhul ole mingit põhjust oodata, et nende hoiak Venemaa suhtes hakkaks kuidagi pehmenema.
"Samas ei välispoliitika kõrge esindaja ega ka NATO puhul peasekretär iseenesest ei tee otsuseid. Otsuseid teevad ikkagi mõlemas organisatsioonis liikmesriigid ja nende tippametite vahetusega iseenesest poliitika vahetult ei muutu. Aga kindlasti eriti Kallase puhul, aga ka Rutte puhul võib oodata, et need sõnumid on tugevad ja selged. Mõlemad on väga kogenud rahvusvahelised riigipead, väga kõrge profiiliga ja kindlasti suudavad omalt poolt tagant lükata neid organisatsioone, et ikka veel rohkem teha selleks, et seda sõjahinda Venemaale tõsta ja Ukraina toetust tugevdada," lisas Raik.
Kuigi Holland on üks suuremaid Ukraina toetajaid, ei panusta riik enda kaitsekulutustesse NATO-s nõutud kaht protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Raik märkis aga, et Rutte isiklikult on olnud Ukrainas käiva sõja ja Venemaa liidri Vladimir Putini jõuline kriitik juba pikemat aega.
Raik tõdes, et NATO jaoks on kriitilise tähtsusega küsimus see, kust tuleb piisavalt raha mitte ainult Ukraina toetamiseks sõjaliselt, vaid ka selleks, et Euroopa kaitsevõimet tugevdada ja selles on Ruttega seoses küsimärke.
"See on teema, mille üle vaieldi eelmisel nädalal Euroopa Liidu tippkohtumisel. Samal kohtumisel, kus nimetati uued tippametite kandidaadid. Seal Holland ja Saksamaa olid taas need riigid, kes ei soovinud kaasa minna tugevate uute rahastusvahenditega, et Euroopa Liidu vahenditega rohkem toetada Euroopa kaitsevõimekuse tugevdamist. Seal räägiti Euroopa ühisvõlast, eurofondidest, mida Eesti muu hulgas on toetanud, aga selles osas lahendust ei saanud. Nii et ikka veel tundub, et Euroopa väga aeglaselt liigub oma kaitsevõime tugevdamisega ja selles küsimuses Rutte osas on ikkagi omad küsimärgid," rääkis Raik.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Mirko Ojakivi