Väli rääkis saates, et lihamassirünnakuid suudavad Vene väed Ukrainas ilmselt veel päris pikalt hoida. Kaasaegseid masinaid nende toetamiseks võib Vene armeel aga nappima hakata.

"Avalike allikate põhjal on siin väga huvitav tendents, et neis remondibaasides, mida satelliitide pealt on jälgitud ja loetud kokku, et mitu tanki või soomukit jne seal on, siis tundub, et hakatakse paja põhja juba kraapima. Sellepärast et MT-LB-d (soomustatud vedukmasinad) on juba praktiliselt kõik remondiplatsidelt ära veetud. MT-LBu-sid (amfiibsoomukid) veel peaks olema. BMD-de ja BMP-de ehk nii-öelda jalaväe- ja dessantsoomusmasinatega on jõutud nii kaugele, et ilmselt seal on tehnika ladustamisplatsidel alles jäänud need, mida ei ole isegi mõtet liigutama hakata. Ja ma arvan, et me näeme ühel hetkel BTR-60-id ja BTR-70-id (nõukogudeaegsed soomustransportöörid) lahinguväljal," rääkis Väli.

Ukrainal on Väli sõnul laskemoonaga olukord paranenud, sest lääneriikide abi on hakanud jälle rohkem lahinguväljale kohale jõudma.

"See on üks asi, mis ukrainlasel võimaldab seda nii-öelda pealetungivat massi tagasi hoida. Selle pealetungiva massi kvaliteediga muidugi on ka see, et väga palju kurdetakse selle üle, et nende meeste kvaliteet, kes rindele saadetakse Vene poole pealt, on äärmiselt madal. Väidetavalt Vene Föderatsioon suudab kuus umbes 33 000 võitlejat mobiliseerida, aga need numbrid ei kajastu mitte kuidagi rindel," rääkis kolonelleitnant.

Väli märkis, et kuigi Ukrainas käivas sõjas mängivad tähtsat rolli droonid, siis tegemist on siiski suurtükiduelli taolise sõjaga.

"Selge on see, et suurtüki laskemoona saabumine Ukrainasse on mõjutanud Ukraina enda vägede tegevusefektiivsust väga suurel määral. Siin mõnes mõttes võib öelda ka seda, et ukrainlastel endal on motivatsioon seetõttu ka tõusnud. On vaks vahet, kas sul on kuus mürsku päevas või sa saad tulistada neid sihtmärke, mis on tegelikult ka väärtuslikud ja sa võid tulistada neid sihtmärke senikaua, kuni nad on hävitatud," lisas ta.

Seda, kas Ukrainas on lahingus juba kasutusel ka lääne lubatud F-16 hävituslennukid, on Väli sõnul praegu raske kinnitada või ümber lükata.

"Juhul kui need lennukid on juba olemas Ukrainas, siis jah, nad võivad olla ka lennuväljal selles mõttes, et nad ei ole veel aktiivselt nii-öelda kasutusele võetud," ütles ta.

"Aga F-16 on ikkagi süsteemide süsteem. Selleks, et seda efektiivselt kasutada, peavad olema teatud tingimused täidetud – me räägime õhuruumi kontrollist, ülevaatest, mida teeb vastaspool ja nii edasi. Enne kui need tingimused ei ole täidetud, pluss relvastus, kogu tehniline toetus jne, siis ei ole mõtet neid lennukeid ka lahingusse saata," lisas Väli.